Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RPraats (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
RPraats (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
 
[[File:Sulfidion.svg|thumb|300px|Sulfiidioon]]
Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na<sub>2</sub>S ja P<sub>2</sub>S<sub>5</sub>) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>Kaevats Ü, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid, '''1998''', (vaadatud 16.10.17).</ref> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S<sup>2−</sup>), mis on saadud [[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewis alus]] ja vähem elektronegatiivsem kui [[hapnik]], selle tõttu on tal suurem amplituud oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[afiinsus]] parempoolsete pehmemate [[d-metallid]]e suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiidioon ei panusta [[sool]]adesse ühegi värviga ning sulfiidiooni [[hüdratatsioonienergia]] on madal, mis ei kompenseeri selle [[võreentalpia]]t, selle tõttu on sulfiidid vees vähelahustuvad ühendid <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Väävli üks omadus on moodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), kus väävel käitub kelaatse ligandina d-metalliioonide suhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>.
 
== Monosulfiidid - struktuur ja omadused ==
9. rida:
'''Divesiniksulfiid (H<sub>2</sub>S)'''
 
[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadused – [[gaas]]iline ühend (õhust raskem), mis on värvitu ning iseloomuliku mädamuna sarnase lõhnaga. [[Divesiniksulfiid]] on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata, samuti on see ühend korrosiivne ja tuleohtlik <ref name=IDLH>
The National Institute for Occupational Safety and Health, https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html, '''1994''', (vaadatud 16.10.17)</ref><ref> National Pollutant Invetory, http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-sulfide, (vaadatud 16.10.17)</ref> H<sub>2</sub>S on vees nõrgalt happeline, mille p''K''<sub>a</sub> = 7, andes seal HS<sup>-</sup> iooni <ref>''"Evans pKa table"'', http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf</ref>.,
'''2005''', Harvard university, (vaadatud 16.10.17)</ref>.
Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas [[mikroorganism]]ide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides.
Reageerib hapnikuga moodustades [[vääveldioksiid]]i, käitub reaktsioonides enamasti [[redutseerija]]na, eriti [[alus]]elises keskkonnas.