Redaktsioon: 8. november 2017, kell 03:24 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2018, kell 16:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
18. rida: == Ajalugu == [[Pääsküla raudteepeatus]] rajati [[Peetri aedlinn]]a (Petrovskaja [[Sloboda]]) elanike soovil, organiseerimisel ja nende rahaliste annetuste toel. Raudteepeatus kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles ''Petrovka''). ~~Laiarööpmeline~~Laiarööpmelise raudtee äärde rajati madal liivakattega ja kruusatäitega platvorm. [[1. mai]]l [[1915]] avati rongipeatus ametlikult liikluseks ja ilmus osa reisirongide sõiduplaanidesse. 26. rida: 1916. aastal ehitati ka jaamahoone, jällegi aedlinna kulul. [[1919]] nimetati raudteepeatus ümber [[Pääsküla raudteepeatus]]<nowiki/>eks. Peatuskoht sai ka raudteejaama õigused, kuid alles kõrvalteede ehitamise järel sai Pääsküla raudteejaamast Keila ja [[Nõmme jaam\|Nõmme]] vahel üks põhiline rongide möödumiskoht (kuni [[Saue jaam]]<nowiki/>a valmimiseni). Selles osas on jaama tähtsus säilinud kuni tänapäevani, sest Pääskülast Keila suunas väljuv raudtee on seniajani kuni [[Saue jaam]]<nowiki/>ani ühe rööpapaariga. [[1. oktoober\|1. oktoobril]] [[1924]] avati Tallinna–Pääsküla liinil elektrirongiliiklus.<ref name="STP8X" /> 32. rida: ==Jaama rajatised== ===Jaama teed ja platvormid=== Jaama esimene paralleeltee ehitati mitu aastat pärast jaama õiguste saamist 1919. aastal. Seni pidid Pääskülani sõitvad rongid tagasi Tallinna suunas kuni [[Nõmme jaam]]ani sõitma nii, et vedur tõukas vaguneid tagant. Nii oli see veel ka 1924. aastal elektrifitseeritud ~~Tallinn-Pääsküla~~Tallinna–Pääsküla raudteelõigu toimimise algperioodil. Paralleeltee saamisega muutus Pääsküla raudteejaam oluliseks rongide möödumise kohaks [[~~Tallinn-Keila~~Tallinna–Keila raudtee\|~~Tallinn-Keila~~Tallinna–Keila]] raudteelõigul, kuna Pääsküla asub sobivalt üsna selle raudteelõigu keskkohas. Hiljem lisandus veel üks möödumiskoht [[Saue raudteejaam]]<nowiki/>a näol. 1933. aastal jõudis ~~Tallinna-Pääsküla~~Tallinna–Pääsküla raudteelõigu kaheteeliseks ehitamine Pääsküla jaamani. Koos sellega langes Pääsküla raudteejama tähtsus rongide üksteisest möödumist võimaldava kohana, kuna ühe rööpapaariga raudtee jäi nüüd ainult Keila poole. Maksimaalselt on jaamal olnud 5 haruteed (lisaks 2-le põhiteele ja põhiosas paralleelselt nendega) ning ühendustee depooga. Pöörmekohti on olnud kuni 15. 55. rida: === Elektri-alajaam === Pääskülas paiknes ~~Tallinn-Pääsküla~~Tallinna–Pääsküla elektriraudtee 1,3 [[volt\|kV]] elektrialajaam ([[alaldi]]tega). IITeise ~~Maailmasõja~~maailmasõja järgsel perioodil ehitati see ümber Saksa S-Bahn-rongide (rahvakeeles metroorongide) kasutuselevõtmise tõttu 0,75 kV peale. 1958. aastal jäi alajaam kasutuseta, kuna [[kontaktvõrk]] ehitati ümber 3,3 kV [[vahelduvvool]]u [[Pinge (elekter)\|pingele]]. 66. rida: Seoses Saksa elektrirongide (rahvakeeles metroorongide, S-Bahn Zug) kasutuselevõtmisega ehitati kõrged puidust reisijateplatvormid, neist teine raudtee teisest rööpapaarist lõuna poole, nii et kahe rööpapaari vahele jäänud madal platvorm mõnd aega säilis. Pärast IIteist MSmaailmasõda paigaldati kogu ~~Tallinn-Pääsküla~~Tallinna–Pääsküla raudteelõigul elektriline signalisatsioon/blokeering. Pääsküla jaama osas on see arvatavasti siiani kasutusel. Seoses elektrirongide väljavahetamisega Nõukogude Liidu päritolu kõrgel vahelduvpingel töötavate mootoritega ning laiemate ja kõrgemate vagunitega elektrirongide koosseisudega 1958. aastal tuli kogu ~~Tallinn-Keila~~Tallinna–Keila raudteelõigul teha suuri ümberkorraldusi. Ümber tuli ehitada ka reisijate ooteplatvormid, mis nüüd teostati raudbetoonelementidest ja kaeti asfaldiga. Aegamööda laiendati ka jaama teedevõrku kuni 5 haruteeni (lisaks kahele põhiteele) ja ehitati ühendustee elektrirongide [[Pääsküla depoo]]<nowiki/>ga<ref name="elektriraudtee" />, mis oli aastatel [[1961]]–[[1962]] jaama lähedusse rajatud, ja mis on praegusel ajal põhiline elektrirongide baseerumise koht. 76. rida: Reisijateplatvormid ehitati uuesti ümber madalamateks (55 cm kõrgusteks) ja mõnevõrra lühemateks seoses uute rongide kasutuselevõtmisega 2012. aastal. Koos ~~Tallinn-Pääsküla~~Tallinna–Pääsküla raudteelõigu täieliku rekonstrueerimisega toimus ka jaama rööbasteede täielik rekonstrueerimine. ==Lisateavet== 82. rida: Ümbernimetamise järel samanimeliseks saanud Pääsküla raudteejaam kitsarööpmelisel raudteel asus ka selles kohas vaid poole kilomeetri kaugusel paralleelselt lõuna pool kulgenud [[Peeter Suure merekindlus]]e kitsarööpmelise raudtee harul. Selle peatuse [[Pääsküla raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)\|jaamahoone]] asub aadressil [[Vabaduse puiestee (Tallinn)\|Vabaduse puiestee]] 183. See jaam ja peatuskoht suleti juba [[1922]]. aastal.<ref name="Lõhmus" /> Pääsküla raudteejaama juurde lähedale püstitati 2009. aastal 1941. aasta suure juuniküüditamise ohvritele püstitatud mälestusmärk. See paikneb 1965. aastal valminud kino "[[Koit (Tallinna kino)\|Koit]]" hoone esisel väljakul. Praegusel ajal tegutseb hoones [[Nõmme Vaba Aja Keskus]]e [http://www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus/ Pääsküla Noortekeskus]. ==Vaata ka==

Pääsküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel