Lembit (suurtükipaat): erinevus redaktsioonide vahel

Novembris 1918 võtsid eestlased laeva lahkuvatelt sakslastelt üle ja nimetasid 18. novembril 1918 Lembituks. Sellest sai (koos [[vahilaev]]aga [[Laene]]) esimene [[sõjalaev]], millele heisati Eesti lipp. Laev oli ülevõtmisel halvas seisukorrastehnilises ja olmelises seisukorras. [[suurtükkSuurtükk]]idel puudusid lukud ja elu- ning toitlustustingimused olid puudulikud. Komandöriks sai [[mitšman]] Priidik Kriisk, kes ei olnud aga ülesannete kõrgusel. Remont ja laeva kordaseadmine võttis palju aega ja laevas kippusid pead tõstma kommunistid. Kutsutud üles punalippu heiskama ja vahepeal korda saanud suurtükkidest isegi linna pommitama. Sellest teada saanud ja olukorda selgitama läinud üldorganisaator [[Johan Pitka]] tagandas esialgse komandöri, viis laevalt kaasa 2 mässuõhutajat ja määras hiljem saadud ametliku volituse alusel uueks komandöriks mitšman [[Jaan Klaar]]i ning komandöri abiks vanemleitnant Veigelini. Laevale võeti ka noori hakkajaid kooliõpilasi.