|
|
|
'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid ''regivärss'' ja ''regilaul'' ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala-mõõt|Kalevala-mõõduliseks]] lauluks.
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani.
Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus|trohheilisest]] [[värsijalg|värsijalast]], niisiis 8 [[silp|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: ''Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...''
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.
Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti [[keskalamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' - 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'.
== Vaata ka ==
* [[Eesti rahvalaul]]
* [[Regiviis]]
|
