Karl-Johann Laurits: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
'''Karl-Johann Laurits''' [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[1. märts]]il [[1892]] [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)|Tõstamaa vald]], [[Pärnumaa]] [[23. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]<ref>[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/332-360.pdf INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS]</ref> ) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]).
 
Karl-Johann Laurits sündis Mätta talus Tõstamaa vallas Pärnumaal. Õppis [[Peterburi]]s koduõpetajaks, [[I maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses mobiliseeriti ja õppis Põhjarinde lipnikekoolis. Sõdis [[Läti]]s [[Dvinsk]]i (praegu [[Daugavpils]]) ja Riia lähistel nooremohvitseri, roodu- ja pataljoniülemana.
5. rida:
1917. aastal oli Laurits tegev [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] eesti sõjaväelaste komitees, olles mõnda aega komitee esimeheks. Hiljem oli ta [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindajaks Põhjarinde staabis.
 
[[1918]] tuli Laurits Eestisse janing ta määrati 16. novembrist 1918 [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu ja Pärnumaa maleva]] ülemaks.
 
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkedes saadeti ta aprillis 1919 [[Pärnu kaitsepataljon|Pärnu kaitsepataljoni]]. [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväepolgus]] oli leitnant Laurits II pataljoni ülem. Ta võitles rindel nii Läti kui ka Vene punastega ning [[Landeswehr]]iga.
13. rida:
Karl Lauritsale kuulus Mätta talu Männikuse külas [[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa vallas]]<ref>Pärnumaal põles maha kolonel K. Lauritsa talu. Rahvaleht, 6. juuli 1939, nr. 156, lk. 5.</ref>.
 
Vabadussõja teenete eest annetatianti Lauritsale [[Vabadusristi II liigi 2. järk]] ja [[Vabadusristi II liigi 3. järk|II liigi 3. järk]] ning Läti [[Karutapja orden]]i III järk.
 
Karl-Johann Laurits oli [[korporatsioon Ugala]] vilistlane.