Meeskohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Meeskohus''' ([[saksa keel]]es ''Manngericht'') ehk [[vasallikohus]] oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus.
Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]sid. Kuna [[maahärra]] ei saanud
Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning meeskohtule anti menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks.
Aastatel 1653
[[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus|alammaakohtud]].
12. rida:
==Eestimaa meeskohtud==
Meeskohtud tegutsesid Eestimaal kuni 20. novembrini [[1889]].
*[[Harju meeskohus]] (''Harrisches Manngericht, Гарриенский мангерихт''), 1618–1860
*[[Lääne meeskohus]] (''Wieksches Manngericht, Викский мангерихт''), 1634–1890
18. rida:
==Liivimaa meeskohtud==
Meeskohtud tegutsesid [[Vana-Liivimaa]]l kuni 16. sajandi lõpuni, mil nad reformiti [[maakohtud|maakohtuteks]].
|