Meeskohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Meeskohus''' ([[saksa keel]]es ''Manngericht'') ehk [[vasallikohus]] oli [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l tegutsenud kohtuasutus.
 
Meeskohus arutas algselt ainult [[vasall]]ide ja rüütlite [[süütegu]]sid. Kuna [[maahärra]] ei saanud kohut mõista vasallide üle kohut mõista, siisesindas selliste süütegude arutamisel esindas Meeskohtunikmeeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda.
 
Meeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning meeskohtule anti menetlemiseks esimese [[instants]]ina [[talupoeg]]ade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid ([[meeskohtunik]] ja kaks kaasistujat) valima kohalik [[rüütelkond]] kolmeks aastaks.
 
Aastatel 1653. ja 1664. anti osa aadlike tsiviilasju [[ülemmaakohus|ülemmaakohtu]] [[kompetents]]i. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvaradevallasvara müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus.
 
[[Tallinna asehaldurkond|Tallinna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehalduskorra]] ajal, aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel [[kreisikohus|kreisikohtud]] ja [[alammaakohus|alammaakohtud]].
12. rida:
 
==Eestimaa meeskohtud==
Meeskohtud tegutsesid Eestimaal kuni 20. novembrini [[1889]]. aastal
*[[Harju meeskohus]] (''Harrisches Manngericht, Гарриенский мангерихт''), 1618–1860
*[[Lääne meeskohus]] (''Wieksches Manngericht, Викский мангерихт''), 1634–1890
18. rida:
 
==Liivimaa meeskohtud==
Meeskohtud tegutsesid [[Vana-Liivimaa]]l kuni 16. sajandi lõpuni, mil nad reformiti [[maakohtud|maakohtuteks]].