Erinevus lehekülje "Ferrara hertsogkond" redaktsioonide vahel

P
Alfonso II tõstis Ferrara hiilguse selle kõige kõrgemasse punkti ja oli poeetide [[Torquato Tasso]] ning [[Giovanni Battista Guarini]] ja filosoof [[Cesare Cremonini]] patroon, soosides sarnaselt tema dünastia teistele printsidele kunsti ja teadust. Tema valitsemise ajal arenes Ferraras taas välja külluslik õukond, millel oli muljet avaldav muusikaline koosseis ning millega võisid Itaalias võistelda vaid naabruses asuv Veneetsia ja sellised traditsioonilised muusikakeskused nagu [[Rooma]], [[Firenze]] ja [[Milano]]. Sellised heliloojad nagu [[Luzzasco Luzzaschi]], [[Lodovico Agostini]] ja hiljem [[Carlo Gesualdo]] esindasid Ferraras töötavate heliloojate [[Avangardism|avangardistlikke]] kalduvusi, kirjutades teoseid andekatele virtuooslikele artistidele, sealhulgas tuntud Ferrarast pärit professionaalsete naislauljate grupile, mida tuntakse nimetusega ''[[concerto di donne]]''; eriti kuulsad olid naislauljad [[Laura Peverara]], [[Anna Guarini]] ja [[Livia d'Arco]]. Helilooja ja muusikateoreetik [[Vincenzo Galilei]] ([[Galileo Galilei]] isa) kiitis Luzzaschi teoseid ja Luzzaschiga koos õppis Ferrara päritolu muusik [[Girolamo Frescobaldi]].
 
Linna arengut mõjutas suurel määral [[1570]]. aastal pool linna hävitanud [[1570. aasta Ferrara maavärin|maavärin]]. Kui Alfonso aastal [[1597]] ilma seaduslike pärijateta suri, läksid Este valdused pärandusega esialgu tema nõo [[Cesare d'Este]] omandusse. Kuid paavst [[Clemens VIII]] ei tunnistanud seda pärimisõigust ja paavsti seisukoha järgi olid Ferrara ja [[Comacchio]] aastast 1597 vabad läänivaldused. [[Este dünastia]] säilitas siiski (väikeste vaheaegadega) [[Modena ja Reggio hertsogkond|Modena ja Reggio hertsogkonna]].
 
==Este dünastiast Ferrara, Modena ja Reggio valitsejad==
58 834

muudatust