Absurd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 91.129.103.188 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
Märgis: Tühistamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib eksistentsialismi mõistest; loogika mõiste kohta vaata artiklit [[Absurdsus]]}}
'''Absurdsus''' ([[ladina keel|ladina]] sõ ei saa mitte miskinastsõnast ''absurdus'' 'mõttetu, totter') on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu. Selles seoses omistatakse absurdsust eelkõige [[inimese elu]]le ([[eksistents]]ile), sest seda ei saa mitte miski õigustada. Sellist absurdsuse olukorda, inimese ja maailma vahelist lõhet nimetatakse '''absurdiks'''.
 
Teoses "[[Sisyphose müüt|Seporathorise müüt]]" kirjutab [[Albert Camus]]: "See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane ... (...) Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ta küsib, kas inimesel, kes on oma [[eksistents]]i absurdsust tunnetanud, tasub veel edasi elada, ja vastab: see on võimalik, kuid nõuab tõsist pingutust. Maailm iseenesest ei ole absurdne. [[Absurditunnetus]] tekib inimese teadvuses maailma irratsionaalse olemuse ja kõike seletada püüdva inimmõistuse kokkupõrkes. Absurd sünnib seal, kus küsiva inimese vastas seisab vaikiv maailm.
 
Sel pinnal tekkinud [[absurdikirjandus]]se kuuluvad Camus' "[[Võõras]]" ning "[[Sisyphose müüt]]", [[Eugène Ionesco]] esimesed näidendid ja [[Samuel Beckett]]i näidendid ([[absurditeater]]).