Vikipeedia

Kromosoom: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Tuulelipp (arutelu | kaastöö)
16 muudatust
sõnastuse parandamine, definitsiooni täpsustus, informatsiooni ja viidete lisamine.
2. rida:
 
[[Pilt:PLoSBiol3.5.Fig7ChromosomesAluFish.jpg|pisi|Inimese (naise) kromosoomid]]
'''Kromosoomid''' (kreeka keeles ''chroma -'' värvus, ''soma'' - keha) on [[Eukarüootne rakk|eukarüootsetes rakkudes]] [[Mitoos|mitoosi]] ja [[Meioos|meioosi]] ajal [[Valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] nähtavad valkudega kondenseerunud [[DNA|DNA-molekulid]] (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Ka [[Bakterid|bakterite]] ja [[Viirused|viiruste]] genoomset DNAd nimetatakse sageli kromosoomiks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Heinaru|pealkiri=Geneetika. Õpik kõrgkoolile|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=1022}}</ref>
'''Kromosoom''' on [[eukarüoot]]se [[organism]]i [[rakutuum]]a struktuurselt individuaalne element, niitjas [[nukleoproteiid]]ne [[organell]], mis moodustub [[mitoos]]i- või [[meioos]]iprotsessiks. Sõna etümoloogia: kreeka keelest χρῶμα (chroma, värvus) ja σῶμα (soma, keha).
 
KromosoomisKromosoomid asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega [[geenRakutuum|rakutuumas]]id ning mitmesugusednende mittegeensedarv on liigispetsiifiline. Näiteks inimese [[nukleotiid]]ijärjestusedSomaatiline ([[lookusrakk|somaatilistes]]ed) ehk keharakkudes on 46 kromosoomi. Kromosoom sisaldabkoosneb üheühest pikast [[DNA]] molekulist ja sellega seondunud valkudest. [[molekulGeen|Geenid]]i, sellegaja mittegeensed DNA-järjestused paiknevad kromosoomis lineaarselt ja kindlas järjekorras. Kromosoom sisaldab DNAga massivõrdses koguses aluselisi [[valkHistoonid|histoone]]e –(aluselised [[histoon]]evalgud), varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) [[valk]]e ja väheselväheses hulgalkoguses [[RNA|RNAd]]d;. sedaKromosoomide kromosoomiDNA, koostisainetevalkude ja RNA kompleksi nimetatakse [[kromatiinKromatiin|kromatiiniks]]iks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Heinaru|pealkiri=Geneetika. Õpik kõrgkoolile|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=217}}</ref>
 
Raku jagunemisel (mitoosis ja meioosis) kromosoomid kondenseeruvad ehk pakitakse valkude abil tihedalt kokku. See on vajalik selleks, et DNA jaguneks kahe moodustuva [[Tütarrakk|tütarraku]] vahel võrdselt. Mitoosi ja meioosi [[Profaas|pro]]- ja [[Metafaas|metafaasis]] koosneb kromosoom kahest identsest [[kromatiid]]ist ([[Tütarkromatiid|tütarkromatiidid]]), mis on ühendatud [[Tsentromeer|tsentromeeriga]]. Tsentromeerile kinnituvad kääviniidid, millega kumbki tütarkromatiid tõmmatakse [[Anafaas|anafaasis]] raku vastaspoolustele.<ref>{{Netiviide|Autor=Clare O´Connor et. al.|URL=https://www.nature.com/scitable/topicpage/mitosis-and-cell-division-205|Pealkiri=The five phases of mitosis and cell division tightly coordinate the movements of hundreds of proteins. How did early biologists unravel this complex dance of chromosomes?|Väljaanne=Nature Education 1(1):188|Aeg=2008|Kasutatud=}}</ref>
Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid [[reproduktsioon]]i, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest [[kromatiid]]ist (õdekromosoomist), mille ühendus katkeb viimasena [[tsentromeer]]i kohalt. Tsentromeer ehk primaarsoonis jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks; mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid – [[kromomeer]]id.
 
Tsentromeer jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks, kuid mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi ja mitoosi profaasi kromosoomidel esinevad heterokromatiinsed paksendid (tihedamini kokkupakitud DNA-alad) ehk [[kromomeer]]id.<ref name=":0">http://www.biologydiscussion.com/chromosome/chromosome-its-parts-functions-and-types-1934-words-biology/486</ref>
[[Mikroskoop]]iliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on [[lambiharikromosoom|lambihari]]- ja [[polüteenne kromosoom|polüteensed kromosoomid]]. ▼
 
▲[[Mikroskoop]]iliselt vaadeldavate kromosoomideKromosoomide erivormidekserivormid on [[lambiharikromosoom|lambihari]]- ja [[polüteenne kromosoom|polüteensed kromosoomidhiidkromosoomid]].<ref name=":0" />
Sageli nimetatakse kromosoomiks ka [[prokarüoot]]ide ja [[rakuorganell]]ide ([[mitokonder|mitokondrite]], [[kloroplast]]ide) [[genoom]]i ([[genofoor]]i), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad).
 
Kromosoomi otstes paiknevad DNA kordusjärjestused, mida nimetatakse [[telomeer|telomeerideks]]. Telomeerid kaitsevad kromosoomis olevat DNAd lagundamise eest, takistavad DNA otsade ühinemist ja soodustavad täpset [[DNA replikatsioon|DNA replikatsiooni]] ilma DNA kadudeta. <ref>{{Raamatuviide|autor=Ain Heinaru|pealkiri=Geneetika. Õpik kõrgkoolile|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=223}}</ref>
Kromosoomi otstes paiknevad [[telomeer]]id.
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kromosoom"