Otaku: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Magtattle (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''''Otaku''''' (おたく; オタク) on oma huvidele kinnismõtteliselt pühendunud isik, enamasti ''manga'', ''anime'' ja videomängude ning nendega seonduva austaja....'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 19:13

Otaku (おたく; オタク) on oma huvidele kinnismõtteliselt pühendunud isik, enamasti manga, anime ja videomängude ning nendega seonduva austaja. Otaku’t peetakse jaapani vasteks sõnale „nohik”. Sõna pärineb jaapanikeelsest viisakast pöördumisest teise inimese poole ehk „Teie” – お宅 (hääldatakse otaku). Nimetusel on Jaapanis enamjaolt negatiivne konnotatsioon.[1]

Tunnused

Otaku’sid kujutatakse tihti kui endassetõmbunud meessoost isikuid, kes on sotsiaalselt oskamatud – kirjeldus, mida nad ka ise eneseirooniliselt kasutavad – ning kes erinevad konformistlikest, sotsiaalsete standarditega kohanenud, Jaapani inimestest. Sellistele inimestele vaadatakse Jaapanis ülevalt alla, mistõttu leidub neid, kes eitavad otaku’ks olemist, kuigi külastavad neile mõeldud asutusi Akihabaras. Välismaalastele, kes külastavad Jaapanit, ei pruugita ekstsentrilist käitumist ette heita, kuid Jaapanis on esinenud juhtumeid, kus otaku-laadse käitumisega välismaalased on sattunud rünnaku ohvriks.[1]

Otaku kirjeldus vastab tavaliselt hoolitsemata juuste, moest väljas riiete ja suure seljakotiga mehele, kes on hilises teismeeas või 20. eluaastates. Tüüpiline otaku on meessoost, kuid on ka naissoost esindajaid. Otaku’sid kujutatakse kui antisotsiaalseid eakaaslastega vähese kokkupuute tõttu. Otaku’dega seostuvad terminid, nagu moe (mis kirjeldab nii tärkamist kui ka leegitsemist ja kasutatakse kujundlikult tugeva kiindumuse näitamiseks) ja rorikon (Lolita complex), millest viimane on rorikon’ile teiste antud nimetus ning kannab endas negatiivset konnotatsiooni huvist seksuaalse alatooniga kujutatud noorte tüdrukute, manga tegelaste vastu.[2]

1990. aastate alguses ajalehes The Asahi Shimbun avaldatud artiklites kirjeldati otaku’sid „noorte, entusiastlike anime, koomiksite ja videomängude austajatena, kes ei soovi suhelda inimestega ja kes ei jaga nende huve”.[1]

Otaku kultuuriga seotud kauplused ja asutused Tōkyōs asuvad Akihabaras ning Ōsakas Nipponbashis. Mõlemad on ka populaarsed turistiatraktsioonid. Akihabarat peetakse otaku’de „pühaks maaks”.[1]

Negatiivne kuvand

Juhtum, mis tõi otaku nähtusele negatiivse vaate, on „Miyazaki juhtum”, milles leidis aset 1988. ja 1989. aastatel. Tsutomu Miyazaki röövis, mõrvas ja seksuaalselt kuritarvitas nelja tüdrukut vanuses 4.-7. eluaastat. Vahistamise järgselt sooritatud uurimise tagajärel leiti tema kodust laialdaselt anime’t, pornograafiat ning õudusfilme, mille tõttu seostati tema teguviisi otaku elustiiliga ning ta märgistati „Otakumõrvariks”.[1]

2008. aastal toimus Akihabaras juhtum, kus mees sõitis veokiga rahvahulka ning väljudes pussitas 12. kõrvalseisjat, vigastades kümmet ja tappes kaks.[1]

Otaku’de kuvandi paranemine ja „Densha otoko”

2004. aastal avaldati kirjateos „Densha otoko” (電車男, otsetõlkes „Rongimees”), mis põhineb päris postitustel internetifoorumis 2channel, kus nimitegelasest anime otaku, kes ei olnud kunagi olnud romantilises suhtes, postitas temaga juhtunust. Sõites rongiga koju, sekkus ta olukorda, kus joobes mees ahistas paari naisreisijat. Kaks päeva hiljem saabus talle pakk ühelt naistest tänukirja ja kalli teetassiga, mis tundus mehele rohkemat tähistavat kui lihtsalt tänu. Ta pöördus foorumisse ja küsis, mida selles olukorras teha. Lugu kogus tohutult populaarsust ning sellest tehti edukas film, teledraama ning neli manga-adaptsiooni. See lugu muutis otaku’de kuvandit enneolematult paremaks.[1]

Äriline kasum otaku subkultuurist

21. sajandi algusest on otaku kultuuriga seotud kaup toonud Jaapanile märgatavat tulu. 2004. aasta augustis avaldas Nomura Ülduuringuinstituut eeldatava otaku’de arvu, kes toetavad anime, videomängude, manga ja popkultuuri iidolite turgu, ning selleks arvatakse olevat ligi 2,8 miljonit inimest. Aastane sissetulek nende nelja kategooria siseselt on keskmiselt 260 miljardit jeeni (1,93 miljardit eurot 9. jaanuaril 2018. aastal arvestatud kursiga).[1]

Otaku alakategooriad

Otaku tähendus keskendub põhiliselt anime ja manga huvilistele, kuid sõna laiemas tähenduses võib pidada iga ala entusiastlikku austajat otaku’ks.

Populaarseimad otaku’de tüübid on:

  • Anime/manga otaku
  • Cosplay otaku
  • Mängude otaku
  • Iidolite ja J-pop otaku (wota)
  • Kujukeste otaku
  • Rongide otaku
  • Robotite otaku
  • Pasokon (arvuti) otaku
  • Wapanese (inglise keelest want to be Japanese ehk tahan olla jaapanlane)
  • Naisajaloo otaku (reki-jo)
  • Häälnäitleja otaku (seiyuu otaku)
  • Sõjaväe otaku (gunji ota)[3]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Welin, Andreas 2013. The meaning and image of Otaku in Japanese society, and its change over time. [1] (09.01.2018).
  2. Dela Pena, Joseph L. 2006. Otaku: Images and Identity in Flux. [2] (09.01.2018).
  3. Spacey, John 2012. The 12 Types of Japanese Otaku. Japan Talk. [3] (09.01.2018).