Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel

Bioloogilised relvad sisaldavad looduslikke mürke, [[bakter]]eid või [[viirus]]i. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvast selle poolest, et biorelva pole pärast kasutamist võimalik kohe tuvastada. On olemas vahendeid, mis tuvastavad biorelva mõju, kuid see võtab aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, kulub aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud inimesed nakatunud ning alanud on haiguspuhang. Äkilise haiguspuhangu teke on biorelva kasutamise korral üks tähtsamaid tunnuseid.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Introduction to Biological Weapons |url=http://fas.org/biosecurity/resource/bioweapons.htm|accessdate=25. mai 2015}}</ref> NeidBiorelvi relvi kasutatikasutatakse rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võib järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]).

Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas Teise maailmasõja ajal katkuga nakatanudnakatatud täid[[täi]]sid [[Hiina]] aladelealadel. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelva võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva suhteliselt lihtne valmistada.<ref name="britannica">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>