Vikipeedia

Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2015}}{{keeletoimeta}}
 
'''Massihävitusrelv''' on ülisuure purustus- või hävitusvõimegahävitusjõuga [[relv]], mille kasutamine põhjustab kohe või hiljem hulgalisi purustusi ja inimkaotusi ning kahjustab suurel alal looduskeskondalooduskeskkonda. Massihävitusrelv avaldab suurt moraalsetdemoraliseerivat ja psühholoogilist mõju.
 
Massihävitusrelva pealiigid on (termo)[[tuumarelv|tuuma-]], [[bioloogiline relv|bioloogiline-]] ja [[keemiarelv]].
 
==Ajalugu==
Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja|pommituslennuki]]te kirjeldamiseks. Tol ajal näisid sellised kõrgel lendavad lennukid kui pidurdamatu hävitusjõud ja oht linnade tsiviilisikutele, kes olid sõalistesõjaliste konfliktide puhulkorral rindelt eemal. [[Teine maailmasõda|TeiselTeise maailmasõja]] ajal pommitati lennukitelt suurlinnu [[Hamburg]]i ja [[Tokyo]]t, kus sai surma kümneid tuhandeid inimesi ühe ööga.<ref name="wmdref"/>
 
Tavapommide hävitusjõudu ei anna võrreldagi [[Tuumapomm|aatomipommi]] hävitusjõuga, näiteks sellisega, mille [[USAAmeerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lennuk IITeise maailmasõja lõpus [[Hiroshima]] kohal alla heitis. Aatomipommi plahvatuses hävis terve linn ning umbes 66 000 inimest saidsai otsekohe surma. Aasta lõpuks suurenes raadioaktiivse [[kiiritus]]saastekahjustuste tõttu surnute arv 140 000-ni. Samalaadne oli massihävitusrelva tekitatud hävitustöö ka Ameerika Ühendriikide korraldatud aatomipommirünnakus [[Nagasaki]]le. [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal ehitasid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Nõukogude Liit]] ja teised suurriigid tuhandeid [[tuumapomm]]e, tuumalõhkepeaga [[rakett]]e ja tuumalaenguga suurtükiväe laskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid ka keemia- ja biorelvi. Keemiarelva laengud sisaldasid erilisi mürgiseid vedelikke ja gaase, mis lämmatasid ohvreid, saastasid nende verd, tekitasid naha- või närvisüsteemikahjustusi.<ref name="wmdref"/>
 
Keemiarelva laengud sisaldavad erilisi mürgiseid vedelikke ja gaase, mis lämmatavad ohvreid, saastavad nende verd, tekitavad naha- või närvisüsteemikahjustusi.<ref name="wmdref"/> [[Kloor]]igaasi kasutati [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]].
[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viirusi. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, selle polest, et biorelva pole pärast relva kasutamist kohe võimalik tuvastada. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõju, kuid see võtab aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, sest nakkused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud inimesed nakatanud ning alanud on haiguspuhang. Äkilise haiguspuhangu teke on seega üheks biorelva tähtsamaks kasutamistunnuseks.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Introduction to Biological Weapons |url=http://fas.org/biosecurity/resource/bioweapons.htm|accessdate=25. mai 2015}}</ref> Neid relvi kasutati rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelva võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva suhteliselt lihtne valmistada.<ref name="britannica">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>▼
 
▲[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogilisedBioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid[[bakter]]eid või viirusi[[viirus]]i. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest,tuumarelvast selle polestpoolest, et biorelva pole pärast relva kasutamist kohe võimalik kohe tuvastada. On olemas vahendidvahendeid, mis tuvastavad biorelva mõju, kuid see võtab aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, sest nakkused vajavadkulub aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud inimesed nakatanudnakatunud ning alanud on haiguspuhang. Äkilise haiguspuhangu teke on seegabiorelva ühekskasutamise biorelvakorral üks tähtsamakstähtsamaid kasutamistunnusekstunnuseid.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Introduction to Biological Weapons |url=http://fas.org/biosecurity/resource/bioweapons.htm|accessdate=25. mai 2015}}</ref> Neid relvi kasutati rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võisvõib järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas Teise maailmasõja ajal katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelva võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva suhteliselt lihtne valmistada.<ref name="britannica">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>
 
==Massihävitusrelva kasutamise näiteid==
18. rida ⟶ 20. rida:
|-
! scope="col" |Kuupäev
! scope="col" |pommitamisePommitamise sihtmärk
! scope="col" |Ründe sooritaja
! scope="col" |Kasutatud massihävitusrelv
! scope="col" data-sort-type="number" |surmasaanuteSurmasaanute arv (tsiviil)
! scope="col" data-sort-type="number" |surmasaanuteSurmasaanute arv (militaar)
! scope="col" data-sort-type="number" |surmasaanuteSurmasaanute arv (kokku)
! scope="col" data-sort-type="number" |haavatuteHaavatute ja vigastatute arv (kokku)
|-
| 06.08.1945
| Hiroshima, Jaapan (u 285000285 000 elanikku, 1500015 000 välistöölist, 4800048 000 sõdurit)<ref name="JA1">http://www.johnstonsarchive.net/nuclear/radevents/1945JAP1.html</ref>
| Ameerika Ühendriigid
| Aatomipomm ([[Little Boy]])
36. rida ⟶ 38. rida:
|-
| 09.08.1945
| Nagasaki, Jaapan (u 250000250 000 elanikku, 9000 sõdurit, 3100 välistöölist ja 400 vangi)<ref name="JA2">http://www.johnstonsarchive.net/nuclear/radevents/1945JAP2.html</ref>
| Ameerika Ühendriigid
| Aatomipomm ([[Fat Man]])
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Massihävitusrelv"