Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 14:37 redigeeri Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 14:45 redigeeri eemalda Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: '''Piimhape''' ehk '''2-hüdroksüpropaanhape''' (inglise k ''lactic acid'') on orgaaniline ühend, mille [[keemiline valem]] on C<sub>3</sub>H<sub>6</sub>O<sub>3</sub> ning lihtsustatud [[struktuurivalem]] CH<sub>3</sub>CH(OH)COOH. Piimhape kuulub [[karboksüülhape\|karboksüülhapete]] hulka ning mängib mitmes [[Biokeemia\|biokeemilises]] protsessis olulist rolli. Piimhappe [[deprotoneerimine\|deprotoneerumisel]] lahuses moodustuvat [[anioon]]i CH<sub>3</sub>CH(OH)COO<sup>-</sup> nimetatakse laktaatiooniks ning piimhappe [[Soolad\|soola]] laktaadiks. Piimhape tekib ~~organismis~~ [[lihas]]~~te töö tulemusena~~tes [[Hüpoksia\|hapnikuvaeguses]] suure koormusega töötamisel, kuid ka [[mikroorganismid]]e elutegevuse jääkainena, nagu näiteks [[piim]]a, [[harilik kurk\|kurk]]ide ja [[kapsas]]te [[Hapendamine\|hapendamisel]] ehk [[Käärimine\|kääritamisprotsessis]], mille käigus muudetakse toiduainetes leiduvad [[suhkrud]] piimhappeks. Piimhapet kasutatakse ka [[toidulisaaine]]na (lühend E270). 14. rida: Esimest korda eraldas piimhappe hapendatud piimast [[Rootsi]] [[keemik]] [[Carl Wilhelm Scheele]] [[1780]]. aastal. [[1808]]. aastal avastas [[Jöns Jacob Berzelius]], et piimhape tekib ka ~~lihaste~~lihastes ~~tööl~~suure koormusega töötamisel. Piimhappe struktuuri koostas [[Johannes Wislicenus]] aastal [[1873]]. [[1856]]. aastal avastas [[Louis Pasteur]] [[laktobatsillus]]e ja selle rolli piimhappe tekkimisel.

Piimhape: erinevus redaktsioonide vahel