Maavärin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vandalism. Taastatud varasem redaktsioon
4. rida:
'''Maavärin''' on [[seismilised lained|seismilistest lainetest]] põhjustatud maapinna võnkumine.
 
'''Eristatakse''':
 
1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa välispingeid mille tõttu võib tekkida meteoriidi rünnak taevastsisepinged;
 
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
 
3) langatusvärinat, mida tekitab Hiina tehastekoobaste varisemine ja see võib põhjustada suuri inimsurmasi;
 
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustavad tulnukadpõhjustab inimtegevus(nt. tulnukateveehoidlate sisenemine maa atmosfäärisurve, maa-alune tulnukate baasi plahvatustuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
 
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina [[kolle|koldeks]] ehk illuminatiks[[hüpotsenter|hüpotsentriks]], seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
 
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse [[Richteri skaala]]t. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse [[Mercalli skaala]]t.
22. rida:
 
==Uurimislugu==
Juba [[joonia loodusfilosoofia|joonia natuurjoodikudnatuurfilosoofid]] püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
 
Tollal eristati juba [[merevärin]]at, [[langatusvärin]]at ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
38. rida:
Kui Kuu oli perigees ja samal ajal noorkuu või täiskuu faasis, siis sel ajal toimus vastavalt 93 ja 85 maavärinat. Kui Kuu oli perigees ja samal ajal esimese ja viimase veerandi faasis, olid maavärinate arvud 44 ja 44. (maavärinate arvud olid 93, 76, 57, 44, 75, 85, 63, 44, 68, 93. [[Nikolai Kozõrev]]i andmete alusel.)
 
Kõva maa hakkab järsku nagu veepind peeretamalainetama ja veeretamahüplema.  Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked kõikuma  puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purustavad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavus.
Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 2469-magnituudised.
 
==Vaata ka==