Laam: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laam''' on [[litosfäär|litsfäär]]i hiigelplokk, mis piirneb [[Seismoloogia|seismiliselt]] aktiivsete vöönditega.

LitsfäärLitosfäär on [[Maa (planeet)|Maa]] kõva ja tahke [[kivi]]st koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on [[Maa siseenergia]] ja sellest tuleneva [[vahevöö]] ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas [[maavärin]]aid ja [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]] kui ka "pinnasügelusi" ehk väikesi maavärinaid. Need litsfäärilitosfääri tükid ongi laamad.

Laamad koosnevad [[Ookeaniline maakoor|ookeanilisest]] ja [[Mandriline maakoor|mandrilisest maakoorest]]. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt [[manner|mandrist]] ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks [[Aafrika laam]], [[Antarktika laam]] ja [[Austraalia laam]], mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks [[Filipiini laam]], [[Nazca laam]] ja [[Vaikse ookeani laam]]. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: Euroopa[[divergentsi vöönd (peamiselt Baltiriikide läheduses)]], [[konvergentsi vöönd]] ja [[transformne murrang|transformne kurrang]].

Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 8100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad.