Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 12:44 redigeeri 193.40.224.27 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. jaanuar 2018, kell 12:53 redigeeri eemalda 193.40.224.27 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
22. rida: ==Uurimislugu== Juba [[joonia loodusfilosoofia\|joonia ~~natuurfilosoofid~~natuurjoodikud]] püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud. Tollal eristati juba [[merevärin]]at, [[langatusvärin]]at ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. 38. rida: Kui Kuu oli perigees ja samal ajal noorkuu või täiskuu faasis, siis sel ajal toimus vastavalt 93 ja 85 maavärinat. Kui Kuu oli perigees ja samal ajal esimese ja viimase veerandi faasis, olid maavärinate arvud 44 ja 44. (maavärinate arvud olid 93, 76, 57, 44, 75, 85, 63, 44, 68, 93. [[Nikolai Kozõrev]]i andmete alusel.) Kõva maa hakkab järsku nagu veepind ~~lainetama~~peeretama ja ~~hüplema~~veeretama. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purustavad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavus. Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9246-magnituudised. ==Vaata ka==

Maavärin: erinevus redaktsioonide vahel