Strukturalism: erinevus redaktsioonide vahel

'''Strukturalism''' on tõlgendusviis ([[meetod]]) ja 20. sajandil Euroopas levinud mõttesuund, mis mõjutas humanitaarteadusi ([[filosoofia]]<nowiki/>t, [[ajalugu]], [[sotsioloogia]]<nowiki/>t, [[kirjandusteadus]]<nowiki/>t). Strukturalism oli üheks tähtsaks aluseks [[semiootika]]le.

Strukturalismis laiendatakse [[keeleteadus]]<nowiki/>es kasutatud [[struktuur]]<nowiki/>i mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele.

Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail keeleteaduses ([[lingvistika]]<nowiki/>s), toetudes paljus [[Ferdinand de Saussure]]'ile. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele [[Roman Jakobson]]. Strukturalismile toetus esmalt ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond]].<ref>Поселягин, Николай Владимирович 2011. Ранний российский структурализм: "долотмановский" период. ''Новое литературное обозрение'' 3: 118–134.[http://magazines.russ.ru/nlo/2011/109/po11.html Vt.]</ref>

Raamatus ''"Totemism tänapäeval''" kirjeldab Levi-Strauss strukturalismi meetodit:

4.    Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm (kood), mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. (''"Strukturaalne antropoloogia''" 1959)