Strukturalism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Vaher (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk.
Märgis: Tühistamine
<nowiki/>'d välja - käändelõppe ei eraldata
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{keeletoimeta}}
'''Strukturalism''' on tõlgendusviis ([[meetod]]) ja 20. sajandil Euroopas levinud mõttesuund, mis mõjutas humanitaarteadusi ([[filosoofia]]<nowiki/>t, [[ajalugu]], [[sotsioloogia]]<nowiki/>t, [[kirjandusteadus]]<nowiki/>t). Strukturalism oli üheks tähtsaks aluseks [[semiootika]]le.
 
Strukturalismis laiendatakse [[keeleteadus]]<nowiki/>es kasutatud [[struktuur]]<nowiki/>i mõistet erinevatele inimtegevuse valdkondadele.
 
Strukturalism kujunes välja 1920.–1930. aastail keeleteaduses ([[lingvistika]]<nowiki/>s), toetudes paljus [[Ferdinand de Saussure]]'ile. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele [[Roman Jakobson]]. Strukturalismile toetus esmalt ka [[Tartu–Moskva semiootikakoolkond]].<ref>Поселягин, Николай Владимирович 2011. Ранний российский структурализм: "долотмановский" период. ''Новое литературное обозрение'' 3: 118–134.[http://magazines.russ.ru/nlo/2011/109/po11.html Vt.]</ref>
 
20. sajandi teisel poolel kujunes strukturalismist keele, kultuuri ja ühiskonna uurimise üldnimetus.
11. rida:
 
== Levi-Straussi strukturaalne meetod ==
Raamatus ''"Totemism tänapäeval''" kirjeldab Levi-Strauss strukturalismi meetodit:
 
1.    Koguda ja analüüsida üksikfaktid.
27. rida:
3.    Kultuurinähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmneb semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine toimub kas üksiku nähtuse või laiema konteksti suhtes.
 
4.    Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm (kood), mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. (''"Strukturaalne antropoloogia''" 1959)
 
==Vaata ka==