Õiglane kaubandus: erinevus redaktsioonide vahel

Õiglase kaubanduse põhiprintsiip on, et maailma säästva arengu huvides peab mistahes toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega. See tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt. Fairtrade'i standardid kohustavad kõiki kaubanduse osapooli – tootjaid, edasimüüjaid, ostjaid – osalema ühises vastutuses maailma loodusressursside hoidmise ning inimõiguste eest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kafo.ee/kohvi-wiki/fair-trade/|Pealkiri=Fairtrade – õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

1990. aastatel loodi [[õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem]] õiglase kaubanduse ehk [[Fairtrade]]'i märgistuse väljastamiseks toodetele.

* Stabiilne hind talunikule -– katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust

* Lisatulu ühistule -– investeeritakse sotsiaalprojektidesse

* Istanduste töölistele inimväärsed töötingimused -– Rahvusvahelise tööorganistatsiooni (ILO) standardid, lapstööjõu keeld

==Fairtrade'i sertifikaardisertifikaadi kolm põhisuunda==

Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn. "maailmapoed". 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed Õiglaseõiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega.

1988. a.aastal kutsus Hollandi mittetulundusorganisatsioon Solidaridad ellu Fairtrade'i tunnusmärgi Max Havelaar, mis väärtustas säästva arengu põhimõtete järgi tootmist ja tooteid maailmaturul. Esimene Max HavelaarHavelaari sertifikaat loodi kohvile. Tunnusmärk sai oma nime 19. sajandi bestselleri „Max Havelaar” järgi, mis rääkis Jaava saare kohviistanduste tööliste ekspluateerimisest Hollandi koloniaalkaupmeeste poolt. Sertifikaat andis selgelt teada, et tegemist on kindlaid töö- ja keskkonnastandardeid järgiva tootega.

Max Havelaar’iHavelaari eeskujul kutsuti järgnevate aastate jooksul ellu hulgaliselt erinevaid rahvusvahelisi sertifikaate, mis propageerisid ja toetasid Fairtrade'i põhimõtteid üle maailma: Labelling Initiatives, Fairtrade Foundation, TransFair and Rättvisemärkt jne.

1997. aastal toimus erinevate õiglase kaubanduse sertifikaatide ühinemine Fairtrade Labelling Organizations International (FLO) katuse alla. Ühise missioonina viiakse ellu Fairtrade'i programmi põhimõtteid, jagatakse toetusi, monitooritaksejälgitakse sertifikaati taotlevate ja juba pälvinute tootmist.

2004. aastal jagunes Fairtrade Labelling Organizations International kaheks sõltumatuks organisatsiooniks. Esimene neist, FLO, redigeerib standardeid ja jagab toetusi tootjatele. Teine, FLO-CERT, teeb tootmise seiret, kinnitab sertifikaate ning auditeerib kaubastajaid.  

2007. aastal saavutas Fairtrade International maailma säästva arengu organisatsiooni ISEAL’iISEAL tunnustuse, kui üks maailma seitsmest juhtivast eetilise kaubanduse standardite järjepidevast elluviijast.<ref name=":0" />

* FINE- – õiglase kaubanduse võrgustike mitteametlik katuseorganisatsioonkatusorganisatsioon

* Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon ( The Faitrade Labeling Organisation International- – FLO)

* Maailma õiglase kaubanduse organisatsioon ( The World Fair Trade Organisation- – WFTO, varem International Fair Trade Assocation- – IFTA)

* Euroopa maailmapoodide võrgustik (Network of European World Shops- – NEWS!)

* Euroopa õiglase kaubanduse assotsiatsioon ( European Fair Trade Assocation- – EFTA)<ref name=":1" />

* Õiglase kaubanduse föderatsioon ( The Fair Trade Federation- – FTF)

* Õiglase kaubanduse tegevuse võrgustik ( The Fair  Trade Action Network- – FTAN)<ref name=":1" />

WFTO usub, et ülemaailmne kriis kinnitab vajadust õiglase ja jätkusuutliku majanduse järele nii kohalikul tasandil kui ka kogu maailma tasandil. Kaubandus peab kasu tagama kõige haavatavamatele inimestele ja tagama jätkusuutlikudjätkusuutliku elatisedelatise, arendades väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate võimalusi. Miljonid tootjad ja ettevõtjad, ettevõtted ja poliitikakujundajad, organisatsioonid ja vabatahtlikud toetavad õiglase kaubanduse olulist kasvu kogu maailmas.

2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004-2005.–2005. aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade'i märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikeühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade'i märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. HetkelPraegu veabkoordineerib õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/oiglane-kaubandus-eestis/|Pealkiri=Õiglane kaubandus Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eestis on saadaval Fairtrade'i märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.