Massihävitusrelv: erinevus redaktsioonide vahel

Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati [[pommitaja|pommituslennuki]]te kirjeldamiseks. Tol ajal näisid sellised kõrgel lendavad lennukid kui pidurdamatu hävitusjõud ja oht linnade tsiviilisikutele, kes olid sõaliste konfliktide puhul rindelt eemal. [[Teine maailmasõda|Teisel maailmasõja]] ajal pommitati lennukitelt suurlinnu [[Hamburg]]i ja [[Tokyo]]t, kus sai surma kümneid tuhandeid inimesi ühe ööga.<ref name="wmdref"/>

 

 

[[Kloor]]igaasi kasutati [[esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viirusi. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, selle polest, et biorelva pole pärast relva kasutamist kohe võimalik tuvastada. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõju, kuid see võtab aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, sest nakkused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud inimesed nakatanud ning alanud on haiguspuhang. Äkilise haiguspuhangu teke on seega üheks biorelva tähtsamaks kasutamistunnuseks.<ref name="wmdref">{{cite web|title=Introduction to Biological Weapons |url=http://fas.org/biosecurity/resource/bioweapons.htm|accessdate=25. mai 2015}}</ref> Neid relvi kasutati rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik ([[Siberi katk]], [[kopsukatk]], [[rõuged]]). Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid [[Hiina]] aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelva võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva suhteliselt lihtne valmistada.<ref name="britannica">{{cite web|title=Weapon of mass destruction (WMD) |url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/917314/weapon-of-mass-destruction-WMD|accessdate=21. mai 2015}}</ref>