Mikołaj Kopernik: erinevus redaktsioonide vahel

Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. [[1514]] . aastal levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja ''[[Commentariolus]]'' ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid, kuidas loobuda senisest [[Ptolemaiose maailmasüsteem]]ist. Ta pani [[Maa]] liikuma, [[Päike]]se seisma ning matemaatilises mudelis kasutas [[deferent]]i ja kahte [[epitsükkel|epitsüklit]]. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti [[Rooma]]s [[paavst]]ile ja [[kardinal]]idele ning sealtki saabus positiivne tagasiside.

 

 

[[1543]]. aastal avaldas ta oma peateose "Taevasfääride pöörlemisest" (''[[De Revolutionibus orbium coelestium]]''). Võrreldes "Väikeste kommentaaridega" läks Koperik siin tunduvalt sügavamale teemasse. Sisse on toodud kaks uut matemaatilist lahendust, kusjuures läbivalt kasutas Kopernik ühte ekstsentrikust deferenti ja üht epitsüklit. Ptolemaiose [[ekvantpunkt]]id olid kadunud ning kõigi planeetide deferentidel oli üks ja sama keskpunkt – üks punkt Päikese lähedal. See teos osutus revolutsiooniliseks, muutes pikkamööda inimeste mõtlemist ja pannes aluse [[teaduslikule revolutsioon]]ile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Esimest korda oli [[Ptolemaiose maailmasüsteem]]ile tekkinud [[Koperniku maailmasüsteem]]i näol lõpuni välja arendatud ja täiesti kasutuskõlblik konkurent, mis põhjendas ja ennustas taevasi liikumisi mitte kehvemini kui Ptolemaiose mudel, mida aga oli lihtsam ja mugavam kasutada. Kahe hea [[maailmasüsteem]]i võrdlus sünnitas uusi ideid ja lähenemisnurki.