[[Juha Janhunen]]i hinnangul peegeldab Uurali algkeele sõnavara (näiteks: vibu ''*yïngsi'', nool ''*nyïxli'', suusk ''*suksi'', aer ''*suxi-'', kala ''*kala'', muna ''*muna'', pesa ''*pesa'', jahtküttima ''*nyoxi-'') selle kõnelejate [[mesoliitikum|mesoliitilist]] [[Kütid-korilased|küttide-korilaste]] eluviisi. Janhuneni arvates puuduvad rekonstrueeritud algkeeles igasugused kindlad viited [[põllumajandus]]ele, [[karjakasvatus]]ele ja suurematele ühiskondlikele uuendustele. Teiste uurijate seas on siiski levinud seisukoht, et alguurali keeles leiduvad mõned [[metallurgia]]ga seotud sõnad, näiteks ''*wäśka''/''*wäcka'' "metall/[[vask]]/[[pronks]]", ja et see esindab [[eneoliitikum|eneoliitilist]] ([[neoliitikum]]i ja [[pronksiaeg|pronksiaja]] vaheline siirdejärk) kultuuri.<ref name="r62rW" /><ref name="Parpola160161" /> Arvestades kunagiste keelekogukondade keskmist suurust ja algkeelte kujunemist piiratud territooriumitel, on Janhunen Uurali algkeele kõnelejaskonnaks hinnanud maksimaalselt paar tuhat inimest.<ref name="q5q0H" /> Arvatakse, et nagu keeled ikka, koosnes ka alguurali keel mitmetest [[murre]]test.<ref name="R6B5n" />
