Keldid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Romano-Celtic mirror (Desborough).jpg|pisi|vasakul|Keldi peegel]]

19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendega olid rikkalikud [[hauapanus]]ed – raud[[mõõk|mõõgad]], [[pronks]]ist põimitud kaelavõrud ja muud ehted; [[kiiver|kiivrid]], kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuse[[rakmed]]. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud umbes aastal 700 eKr. Selline avastus avas akna keldi [[rauaaeg]]a. [[pronksiaeg|Pronksiaja]] ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole<ref name="sampson" />.

==La Tène'i kultuur==

Umbes aastal [[500 eKr]] oli Kirde-Prantsusmaal ja [[Rein]]i keskjooksul '''La Tene'i kultuuri''' algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid [[Vahemere maad]]e rahulikke [[linnriik]]e. Kui nad valgusid [[Apenniini poolsaar]]ele, võitsid nad [[etruskid]]elt [[Po]] jõe oru, asutasid 5. sajandil [[Milano]] ja rüüstasid [[Rooma]] linna aastal [[390 eKr]], [[Rooma riik|Rooma riigis]]. Oma kõige laiema mõjuala saavutasid keldid umbes [[260 eKr]] ning neid peeti koos [[pärslased|pärslaste]] ja [[sküüdid|sküütidega]] üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. 5. sajandi lõpupoole valgusid need hõimud lääne poole Galliasse, [[Britannia]]sse ja [[Iirimaa]]le, edelasse [[Ibeeria]]sse, lõunasse Põhja-Itaaliasse ja [[Balkani poolsaar]]e kaudu itta [[Väike-Aasia]]sse.