Ava peamenüü

Muudatused

 
== Ajalugu ==
=== Antiikaeg ===
 
{{vaata|Geedid}}
{{vaata|Daaklased}}
{{vaata|Daakia}}
{{vaata|Daakia sõjad}}
{{vaata|Dacia provints}}
 
[[Daakia sõjad|Teises Daakia sõjas]] (105) sai Lääne-Oltenia osaks [[Rooma keisririik|Rooma]] [[Daakia|Dacia]] [[Rooma provintsid|provintsist]], mõned Valahhia osad liideti [[Möösia|Moesia Inferior]] provintsiga. Rooma ''[[limes]]'' ehitati esialgu piki Olti jõge (119), enne kui see 2. sajandil veidi itta liigutati — siis kulges see [[Doonau]]lt [[Rucăr]]ini Karpaatides. Rooma piir langes tagasi Olti jõeni aastal 245 ja aastal 271 suruti roomlased piirkonnast välja.
 
Ala oli [[Romaniseerumine|romaniseerumisele]] allutatud ka [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal, kui enamus tänapäeva Rumeeniast vallutati [[goodid|gootide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] poolt, tuntud kui [[Tšernjahhivi kultuur]], millele järgnesid teiste [[nomaadid]]e lained. Aastal 328 ehitasid roomlased [[Constantinuse sild (Doonau)|silla]] [[Sucidava]] ja [[Oescus]]e ([[Gigen]]i lähedal) vahele, mis näitab, et seal oli märkimisväärne kaubavahetus rahvastega Doonaust põhjas. Lühike Rooma võimu periood piirkonnas on tõendatud [[Rooma keiser|keiser]] [[Constantinus Suur]]e ajal, pärast teda ründasid aastal 332 goodid (kes elasid Doonaust põhjas). Gootide võimuperiood lõppes, kui [[hunnid]] saabusid [[Pannoonia tasandik]]ule ning ründasid [[Attila]] juhtimisel ja hävitasid umbes 170 asulat Doonau mõlemal kaldal.
 
=== Varakeskaeg ===
 
{{vaata|Rumeenlaste päritolu}}
{{vaata|Rumeenia varakeskajal}}
 
[[Bütsants|Bütsantsi]] mõju on tõendatud 5. ja 6. sajandil, nagu kohas nimega [[Ipotești-Cândești]], kuid 6. sajandi teisest poolest ja 7. sajandil läbisid [[slaavlased]] Valahhia territooriumi ja asusid sinna oma teel Bütsantsi, hõivates Doonau lõunakalda. Aastal 593 võitis Bütsantsi ülemjuhataja Priscus tulevasel Valahhia territooriumil slaavlasi, [[Avaarid (Euraasia)|avaare]] ja [[Gepiidid|gepiide]] ning aastal 602 said piirkonna slaavlased tõsiselt lüüa; [[Mauricius|Flavius Mauricius Tiberius]], kes käskis oma armeel Doonaust põhja poole minna, koges oma vägede tugevat vastuseisu.
 
Valahhia oli [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]] kontrolli all selle loomisest aastal 681 kuni ligikaudu [[Ungarlased|madjarite]] [[Transilvaania]]-vallutuseni 10. sajandi lõpus. Bulgaaria riigi languse ja seejärel Bütsantsi kätte langemisega (10. sajandi teisest poolest kuni 1018. aastani) läks Valahhia [[petšeneegid]]e ([[Turgi rahvad|Turgi rahvas]]) kontrolli alla, kes laiendasid oma võimu 10. ja 11. sajandi kestel lääne suunas, kuni nad said 1091. aasta paiku lüüa, kui Lõuna-Ruteenia [[polovetsid]] võtsid kontrolli Valahhia maadel. Alates 10. sajandist mainivad Bütsantsi, Bulgaaria, Ungari ja hiljem Lääne allikad väikeriikide olemasolu, võibolla teiste seas asustatud ''[[knjaz]]ide'' ja ''[[vojevood]]ide'' juhitud [[valahhid]]e/[[rumeenlased|rumeenlastega]].
 
Aastal 1241, [[Mongolite riik|mongolite]] [[Mongolite sissetung Euroopasse|sissetungi ajal Euroopasse]] polovetside domineerimine lõppes — otsest mongolite võimu Valahhia üle pole tõestatud, kuid selline võimalus jääb. Osa Valahhia üle vaidlesid järgnevalt ilmselt korraks [[Ungari kuningriik]] ja [[bulgaarlased]], kuid tundub, et Ungari võimu tugev nõrgenemine mongolite rünnakute ajal aitas järgnenud kümnenditel luua Valahhias uusi ja tugevaid tõestatud riike.
 
=== Loomine ===
 
{{vaata|Valahhia loomine}}
 
[[Pilt:Viennese Illuminated Chronicle Posada.jpg|upright|thumb|150px|[[Posada lahing]] ''[[Chronicon Pictum]]is'']]
 
Üks esimesi kirjalikke tõendeid Valahhia kohalikest vojevoodidest on seotud [[Litovoi]]ga (1272), kes valitses maad Karpaatide kõigil külgedel (sealhulgas [[Hațeg]] Transilvaanias) ja keeldus [[Ungari valitsejate loend|Ungari kuningale]] [[László IV]]-le [[andam]]it maksmast. Tema järglane oli tema vend [[Bărbat]] (1285–1288). Ungari riigi jätkuv nõrgenemine jätkuvate mongolite sissetungide ajal (1285–1319) ja [[Árpádi dünastia]] langus avas tee Valahhia riigikeste ühendamiseks ja sõltumatuseks Ungari võimust.
 
[[Pilt:MirceaCelBatranSeal1390.png|thumb|150px|left|Vojevood [[Mircea cel Bătrân]]i pitser aastast 1390, mis kujutab Valahhia vappi]]
54 203

muudatust