Erinevus lehekülje "Valahhia" redaktsioonide vahel

Lisatud 3153 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
P
{{viitamata}}
[[PiltFile:WallachiaWalachia 13-16c(1).svg|pisi|Valahhia alad 13.–16. sajandil]]
'''Valahhia''' on ajalooline piirkond [[Rumeenia]] lõunaosas [[Karpaadid|Karpaatide]] ja [[Doonau]] vahel.
{{Sisukord paremale}}
[[Pilt:Vassal states of the Ottoman Empire in 1683.svg|pisi|Valahhia alad Osmanite riigi vasallina 1683. aastal]]
==Ajalugu==
=== Antiikaeg ===
[[Vanaaeg|Vanaajal]] moodustas Valahhia piirkond osa [[Daakia]]st, [[4. sajand|4.]]–[[6. sajand]]il tungisid piirkonda [[hunnid]], [[avaarid (Euraasia)|avaarid]] ja teised rändrahvad ning [[6. sajand|6.]]–7. [[sajand]]il ka [[slaavlased|slaavi hõimud]]. 7. sajandist kuni [[10. sajand]]ini kuulus ala [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimesse Bulgaaria tsaaririiki]].
 
{{vaata|Geedid}}
{{vaata|Daaklased}}
{{vaata|Daakia}}
{{vaata|Daakia sõjad}}
{{vaata|Dacia provints}}
 
[[Daakia sõjad|Teises Daakia sõjas]] (105) sai Lääne-Oltenia osaks [[Rooma keisririik|Rooma]] [[Daakia|Dacia]] [[Rooma provintsid|provintsist]], mõned Valahhia osad liideti [[Möösia|Moesia Inferior]] provintsiga. Rooma ''[[limes]]'' ehitati esialgu piki Olti jõge (119), enne kui see 2. sajandil veidi itta liigutati — siis kulges see [[Doonau]]lt [[Rucăr]]ini Karpaatides. Rooma piir langes tagasi Olti jõeni aastal 245 ja aastal 271 suruti roomlased piirkonnast välja.
 
Ala oli [[Romaniseerumine|romaniseerumisele]] allutatud ka [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal, kui enamus tänapäeva Rumeeniast vallutati [[goodid|gootide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] poolt, tuntud kui [[Tšernjahhivi kultuur]], millele järgnesid teiste [[nomaadid]]e lained. Aastal 328 ehitasid roomlased [[Constantinuse sild (Doonau)|silla]] [[Sucidava]] ja [[Oescus]]e ([[Gigen]]i lähedal) vahele, mis näitab, et seal oli märkimisväärne kaubavahetus rahvastega Doonaust põhjas. Lühike Rooma võimu periood piirkonnas on tõendatud [[Rooma keiser|keiser]] [[Constantinus Suur]]e ajal, pärast teda ründasid aastal 332 goodid (kes elasid Doonaust põhjas). Gootide võimuperiood lõppes, kui [[hunnid]] saabusid [[Pannoonia tasandik]]ule ning ründasid [[Attila]] juhtimisel ja hävitasid umbes 170 asulat Doonau mõlemal kaldal.
 
=== Varakeskaeg ===
 
{{vaata|Rumeenlaste päritolu}}
{{vaata|Rumeenia varakeskajal}}
 
[[Bütsants|Bütsantsi]] mõju on tõendatud 5. ja 6. sajandil, nagu kohas nimega [[Ipotești-Cândești]], kuid 6. sajandi teisest poolest ja 7. sajandil läbisid [[slaavlased]] Valahhia territooriumi ja asusid sinna oma teel Bütsantsi, hõivates Doonau lõunakalda. Aastal 593 võitis Bütsantsi ülemjuhataja Priscus tulevasel Valahhia territooriumil slaavlasi, [[Avaarid (Euraasia)|avaare]] ja [[Gepiidid|gepiide]] ning aastal 602 said piirkonna slaavlased tõsiselt lüüa; [[Mauricius|Flavius Mauricius Tiberius]], kes käskis oma armeel Doonaust põhja poole minna, koges oma vägede tugevat vastuseisu.
 
Valahhia oli [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Esimese Bulgaaria tsaaririigi]] kontrolli all selle loomisest aastal 681 kuni ligikaudu [[Ungarlased|madjarite]] [[Transilvaania]]-vallutuseni 10. sajandi lõpus. Bulgaaria riigi languse ja seejärel Bütsantsi kätte langemisega (10. sajandi teisest poolest kuni 1018. aastani) läks Valahhia [[petšeneegid]]e ([[Turgi rahvad|Turgi rahvas]]) kontrolli alla, kes laiendasid oma võimu 10. ja 11. sajandi kestel lääne suunas, kuni nad said 1091. aasta paiku lüüa, kui Lõuna-Ruteenia [[polovetsid]] võtsid kontrolli Valahhia maadel. Alates 10. sajandist mainivad Bütsantsi, Bulgaaria, Ungari ja hiljem Lääne allikad väikeriikide olemasolu, võibolla teiste seas asustatud ''[[knjaz]]ide'' ja ''[[vojevood]]ide'' juhitud [[valahhid]]e/[[rumeenlased|rumeenlastega]].
[[Pilt:Wallachia 13-16c.svg|pisi|Valahhia alad 13.–16. sajandil]]
Aastal 1241, [[Mongolite riik|mongolite]] [[Mongolite sissetung Euroopasse|sissetungi ajal Euroopasse]] polovetside domineerimine lõppes — otsest mongolite võimu Valahhia üle pole tõestatud, kuid selline võimalus jääb. Osa Valahhia üle vaidlesid järgnevalt ilmselt korraks [[Ungari kuningriik]] ja [[bulgaarlased]], kuid tundub, et Ungari võimu tugev nõrgenemine mongolite rünnakute ajal aitas järgnenud kümnenditel luua Valahhias uusi ja tugevaid tõestatud riike.
 
=== Valahhia vürstiriik ===
{{Vaata|Valahhia vürstiriik}}
[[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguses tekkinud piirkonna väikeriikidest moodustus umbes [[1324]]. aastal ühine [[Valahhia vürstiriik]], mis [[15. sajand]]i 2. poolel muudeti [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]iks, keskusega [[Bukarest]]is.
 
[[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]i vahetusel saavutas piirkond [[hospodar]] [[Mihai Vapper|Mihai Vapra]] valitsusajal ([[1593]]–[[1601]]) taas ajutise [[iseseisvus]]e ja liitis ka [[Moldova]] ning [[Transilvaania]] alad.
[[Pilt:Vassal states of the Ottoman Empire in 1683.svg|pisi|Valahhia alad Osmanite riigi vasallina 1683. aastal]]
 
[[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|1828–1829 aastate Vene-Türgi sõja]] lõpetanud [[Adrianoopol]]i rahulepinguga sai [[1829]]. aastal Valahhia autonoomseks ja [[1859]]. aastal ühines [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigiga]] [[personaalunioon]]i alusel, millest [[1861]]. aastal moodustus [[Rumeenia vürstiriik]].
 
==Vaata ka==
* [[Moldova]]
* [[Vlad Dracula]], Valahhia vürst [[1448]], [[1456]]–[[1462]] ja 1476.
* [[Bessaraabia]]
 
70 922

muudatust