Redaktsioon: 5. jaanuar 2018, kell 15:50 redigeeri Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. jaanuar 2018, kell 15:52 redigeeri eemalda Teubliis (arutelu \| kaastöö) 290 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Üks kõrgefektiivse vedelikkromatograafi tähtsamaid parameetreid on kolonni [[lahutusvõime]]. Mida pikem on kolonn ja peeneteralisem selle täidis, seda suurem on kolonni lahutusvõime, kuid seda kõrgem peab olema ka eluendile avaldatav surve. Tavalises kõrgefektiivses vedelikkromatograafias kasutatakse umbes 250-300 baari suurust rõhku ning täidise terade suurus jääb vahemikku 3-5 μm. Uuemad kõrgsurvevedelikkromatograafid (nimetatakse ka ''ultra-performance liquid chromatography'', UPLC) võimaldavad lahutada komponente veelgi efektiivsemalt, kasutades väga peenete teradega täidiseid (1-2 μm) ja kõrgemat survet (kuni 1000 baari). Mõlemat tüüpi seadmeid kasutatakse selleks, et uurida nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt segu koostisosasid ([[kromatograafiline analüüs]]), ning nende kolonni sisediameeter on umbes 4,6 mm (UPLC puhul väiksem). Kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat kasutatakse ka selleks, et lahutada uuritav ühend teistest segu koostisosadest ~~tema~~ kogumise eesmärgil ([[preparatiivne kromatograafia]]). Sellisel juhul on täidise terad suuremad (üle 10 μm) ning kolonnide läbimõõt vähemalt kaks korda suurem (sisediameeter üle 10 mm). Kõrgsurve vedelikukromatograafias kasutatakse erinevat tüüpi [[statsionaarne faas\|statsionaarse faasiga]] täidetud kolonne, millest sõltub ainete lahutamise mehhanism ja vastavalt sellele eristatakse rida meetodeid. HPLC – kui üldise aparatuurse tehnika – enamtuntud meetodid (ja meetodite modifikatsioonid) on järgmised:

Kõrgsurvevedelikkromatograafia: erinevus redaktsioonide vahel