Erinevus lehekülje "Õiglane kaubandus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}
{{Liita|Fairtrade}}
'''Õiglane kaubandus''' (inglise ''fair trade'') on [[kaubandus]], mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelises kaubanduses]].<ref name="SEI"/> Eesmärgiks on tagada arengumaade, nt Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna- Ameerika, väiketalunike toodete (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Näiteks saavad talunikud teenitud lisatasu eest ehitada parema infrastruktuuri ning muuta tootmist efektiivsemaks. Samuti võimaldab õiglasest kaubandusest saadav lisatulu pakkuda haridust lastele ja noortele ning parandada arstiabi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/mis-on-iglane-kaubandus-ylevaade-9|Pealkiri=Mis on õiglane kaubandus? (vana)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
[[Fail:Fairtrade-logo.jpg|pisi|Õiglase kaubanduse märk]]
[[Fail:Fairtrade-märkta bananer.jpg|pisi|Õiglase kaubanduse märgiga banaanid]]
'''Õiglane kaubandus''' (inglise ''fair trade'') on [[kaubandus]], mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelises kaubanduses]].<ref name="SEI"/> Eesmärgiks on tagada arengumaade, nt Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna- Ameerika, väiketalunike toodete (kohv, tee, riis, banaanid jm puuviljad, suhkur, kakao, šokolaad, pähklid, õli, puuvill jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Näiteks saavad talunikud teenitud lisatasu eest ehitada parema infrastruktuuri ning muuta tootmist efektiivsemaks. Samuti võimaldab õiglasest kaubandusest saadav lisatulu pakkuda haridust lastele ja noortele ning parandada arstiabi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/mis-on-iglane-kaubandus-ylevaade-9|Pealkiri=Mis on õiglane kaubandus? (vana)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Õiglase kaubanduse põhiprintsiip on, et maailma säästva arengu huvides peab mistahes toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega. See tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt. Fairtrade standardid kohustavad kõiki kaubanduse osapooli – tootjaid, edasimüüjaid, ostjaid – osalema ühises vastutuses maailma loodusressursside hoidmise ning inimõiguste eest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kafo.ee/kohvi-wiki/fair-trade/|Pealkiri=Fairtrade – õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
1990. aastatel loodi [[õiglase kaubanduse sertifitseerimisüsteem]] õiglase kaubanduse ehk [[Fairtrade]] märgistuse väljastamiseks toodetele.
 
=== Õiglase kaubanduse põhimõtted ===
* Stabiilne hind talunikule - katab tootmiskulud ja võimaldab arendada ettevõtlust
* Lisatulu ühistule - investeeritakse sotsiaalprojektidesse
* Pikaajalised stabiilsed kaubandussuhed<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://issuu.com/maailmahariduskeskus/docs/milleks_meile_ft|Pealkiri=Milleks meile õiglane kaubandus?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
=== Fairtrade sertifikaardi kolm põhisuunda ===
* Sotsiaalsed standardid, mis keelavad igasuguse tööliste diskrimineerimise, lapstööjõu või sunnitöö kasutamise ning garanteerivad inimväärsed töötingimused.
* Majanduslikud standardid, mis kehtestavad toodete kaubastajatele hinna alampiiri või määravad garanteeritud summa tootjale, mis on vastavuses jätkusuutliku tootmisega.
* Keskkonna säästmise standardid, mis nõuavad põllumajanduses anorgaaniliste väetiste piiramist, jääkide ja prügi turvalist käitlemist, pinnase ja vee puhtuse hoidmist ning geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest hoidumist.<ref name=":0" />
 
=== Ajalugu ===
Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn. "maailmapoed". 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed Õiglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega.
 
2007. aastal saavutas Fairtrade International maailma säästva arengu organisatsiooni ISEAL’i tunnustuse, kui üks maailma seitsmest juhtivast eetilise kaubanduse standardite järjepidevast elluviijast.<ref name=":0" />
 
=== Põhilised õiglase kaubandusega tegelevad organisatsiooniga =organisatsioonid==
* FINE- õiglase kaubanduse võrgustike mitteametlik katuseorganisatsioon
* Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon ( The Faitrade Labeling Organisation International- FLO)
* Euroopa õiglase kaubanduse assotsiatsioon ( European Fair Trade Assocation- EFTA)<ref name=":1" />
 
=== Õiglase kaubanduse võrgustikud ===
* Õiglase kaubanduse föderatsioon ( The Fair Trade Federation- FTF)
* Õiglase kaubanduse tegevuse võrgustik ( The Fair  Trade Action Network- FTAN)<ref name=":1" />
 
=== ÕiglaneWFTO kaubanduskümme Eestisprioriteeti ===
1. Ebasoodsamas olukorras olevatele tootjatele võimaluste loomine
 
2. Läbipaistvus ja vastutus
 
3. Õiglase kaubanduse tava
 
4. Õiglase hinna maksmine
 
5. Lapstööjõu ja sunniviisilise töö peatamine
 
6. Kohustused diskrimineerimise, soolise võrdõiguslikkuse ja ühinemisvabaduse vastu
 
7. Heade töötingimuste tagamine
 
8. Suutlikkuse suurendamine
 
9. Õiglase kaubanduse edendamine
 
10. Keskkonna austamine
 
WFTO usub, et ülemaailmne kriis kinnitab vajadust õiglase ja jätkusuutliku majanduse järele nii kohalikul tasandil kui ka kogu maailma tasandil. Kaubandus peab kasu tagama kõige haavatavamatele inimestele ja tagama jätkusuutlikud elatised, arendades väikeste ja ebasoodsas olukorras olevate tootjate võimalusi. Miljonid tootjad ja ettevõtjad, ettevõtted ja poliitikakujundajad, organisatsioonid ja vabatahtlikud toetavad õiglase kaubanduse olulist kasvu kogu maailmas.
 
==Õiglane kaubandus Eestis==
2002. aastal loodud kodanikuühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud alustas õiglase kaubanduse tutvustamist Eestis ühe osana arengumaade probleemide kajastamisest ja praktilisest viisist parandada arengumaade inimeste elu. Selle protsessi eestvedaja oli Eesti Roheline Liikumine, mis teeb aktiivset teavitustööd säästlike eluviiside, sealhulgas tarbimise kohta. 2004-2005 aastal rahastas Eesti välisministeerium ERLi õiglase kaubanduse teavitusprojekti arengumaade kogukondade toetuseks. Suurematel rahvaüritustel tutvustati õiglase kaubanduse põhimõtteid ning sertifitseerimismärki. 2006. aasta sügisest käivitus ühisprojekt Soome õiglase kaubanduse organisatsiooniga Reilun kaupan edistämisyhdistys ry, mille eesmärk on õiglase kaubanduse laiaulatuslikum tuntus, Fairtrade märgitoodete kättesaadavus jaekaubanduses ning kodanikeühenduste toetusplatvormi loomine Eestis. 2007 aasta kevadel tähistati rahvusvahelise Fairtrade märgi ametlikku maalejõudmist. 2009. aastast teeb ERL koostööd ka Rootsi õiglase kaubanduse organisatsiooniga ühisprojekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. Hetkel veab õiglase kaubanduse temaatikat Eestis MTÜ Mondo.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.terveilm.ee/leht/teabekeskuse-teemad/oiglane-kaubandus/oiglane-kaubandus-eestis/|Pealkiri=Õiglane kaubandus Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Eestis on saadaval Fairtrade märgiga kohv, tee, suhkur, puuviljad, lilled, puuvillatooted.
 
== Vaata ka==
*[[Õiglase kaubanduse päev]]
114 815

muudatust