Jakob Linzbach: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Ta formuleeris ja rakendas oma raamatus (1916) [[kahendsüsteem]]i ja [[ühendsüsteem]]i. Tema tööd on pakkunud huvi [[filoloog]]idele, [[semiootik]]utele, [[informaatik]]utele ja [[matemaatik]]utele.
==
Jakob Linzbach sündis 21. juunil (vkj 9. juuni) 1874 [[Kõmmaste]] külas, toonases [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]] Alo Juhan ja Jula Linzbachi perre.<ref name=eaa5369 /> Ta õppis Tallinna Tehnilises Raudteekoolis ja lõpetas selle 1891. aastal. Seejärel töötas ta [[Venemaa keisririik|Venemaa]] raudteedel ja hiljem [[Moskva]] veevärgi rajamisel. 1902. aastal kolis ta [[Peterburi]] ja asutas seal kõigepealt [[litograafia]]artelli ja viis aastat hiljem joonestustöökoja. Soovides täielikult teadusele pühendada, sulges ta töökoja 1915. aastal. Aasta hiljem ilmus ka tema esimene märkimisväärsem teos. 1917. aastast töötas ta Peterburis joonestusõpetajana ja 1918. aastal ka [[stenograafia|stenografistina]].<ref name=kruus9899 /><ref name=kruus696 /> 1920. aastal pöördus ta [[opteerumine|optandina]] Eestisse tagasi ja asus elama Tallinna.
#Линцбах, Я. 1916. ''Принципы философского языка. Опыт точного языкознания''. Петроград, 226 lk.▼
Ta suhtles tihedalt [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu õpetaja ja hobikeeleteadlase [[Edgar von Wahl]]iga, kes on tuntuks saanud [[tehiskeel]]e [[oktsidentaal]]i leiutamisega. Koos taastasid nad 1922. aastal varem Peterburis tegutsenud tehiskeelte huviliste ühingu [[Kosmoglott]] ja hakkasid välja andma samanimelist ajakirja. Linzbachist sai seejuures ühingu president. Samal ajal hakkas ta välja andma ajakirja Mathematische Ideographie. Zeitschrift für exacte Logik und Linguistik.<ref name=akadeemia490 />
1924. aastal kolis Linzbach [[Pariis]]i. Ta elatus seal [[kartograafia]]ga tegelemisest, jätkates samal ajal ka teadustööd. Hiljem on ta maininud, et kolis perega Pariisi, et aidata kunstiga tegelevat poega. Tagasi Eestisse pöördus ta 1941. aastal.<ref name=kruus99 /><ref name=akadeemia490 />
==Teadustöö==
Oma märgisüsteeme puudutavate ideedega tuli Linzbach teadaolevalt esimest korda avalikkuse ette 1901. aastal, kui ilmus trükis, milles ta pakkus välja stenograafiasüsteemi, mille puhul häälikuid tähistavate märkide kuju tuleneks keele asendist vastavate häälikute moodustamisel.<ref name=kruus695 />
1916. aastal ilmus Linzbachi brošüür "Принципы философского языка". Ta koondas selles märgisüsteemi mõiste alla loomuliku keele, kirja, muusika, tantsu jmt, püüdes välja tuua nende ühistunnuseid. Ta kasutas filosoofilise keele mõistet, määratledes seda kui üldiseid seaduspärasusi, millega on määratud keele eksistents.<ref name=kruus100 />
1921. aastal andis Linzbach välja oktsidentaalis ilmunud trükise "Transcendent algebra". Selles raamatus soovitas Linzbach asendada matemaatilistes valemites tähed [[piktogramm]]idega.<ref name=kruus99 />
Linzbach töötas aastate jooksul välja oma tehiskeele, [[pasigraafia]]te hulka liigitatava kirja, milles märkideks stiliseeritud piltkujutised, matemaatilised sümbolid ja veel mõned lisamärgid. Lauseid moodustatakse neist kindla valemi järgi.<ref name=kruus99 />
1944. aastal hävisid [[Märtsipommitamine|Märtsipommitamises]] paljud Linzbachi materjalid, mida ta pärast sõda taastada püüdis. Ta saatis oma käsikirju ka Eesti NSV ja Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemiatele, ent avaldamisele midagi ei jõudnud.<ref name=akadeemia492 />
Linzbachi säilinud käsikirjad jmt on praegu hoiul [[Tartu ülikooli raamatukogu]]s.
==Isiklikku==
Linzbach abiellus 1898. aastal Venemaal elades Praskovja Vdovinaga.<ref name=akadeemia489 /> Nende vanem poeg jäi kadunuks Venemaa kodusõjas.<ref name=opt1p /> Noorem poeg oli teatri- ja filmikunstnik [[Peeter Linzbach]].
== Publikatsioonid ==
▲
*Transcendent algebra. Ideografie matematical. Experiment de un lingue filosofic. Tallinn 1921. ({{DIGAR|280512}})
*Die transscendent Analysis. Differential- und Integralrechung im Denken und Vorstellen. – Mathematische Ideographie. Zeitschrift für exacte Logik und Linguistic. 1922.
==Vaata ka==
*[[John Wilkins]]▼
==Viited==
{{viited|2|allikad=
<ref name=eaa5369>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.5369.1.7:304 EAA.5369.1.7]</ref>
<ref name=kruus9899>Kruus (1979), lk 98–99.</ref>
<ref name=kruus99>Kruus (1979), lk 99.</ref>
<ref name=kruus100>Kruus (1979), lk 100.</ref>
<ref name=kruus695>Kruus (1983), lk 695.</ref>
<ref name=kruus696>Kruus (1983), lk 696.</ref>
<ref name=akadeemia489>Lumiste, Võhandu, lk 489.</ref>
<ref name=akadeemia490>Lumiste, Võhandu, lk 490.</ref>
<ref name=akadeemia492>Lumiste, Võhandu, lk 492.</ref>
<ref name=opt1p>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.28.2.8812:3 ERA.28.2.8812, l 1p]</ref>
}}
== Kirjandus ==
* [[Boris Kabur]], "Jakob Linzbach – [[semiootika]] pioneer" – [[Noorte Hääl]] [[14. jaanuar]] [[1967]]
* [[Rein Kruus]], "Lisandusi J. Linzbachi tundmaõppimiseks" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1979]], nr 2, lk 98–101
18. rida ⟶ 59. rida:
* [[Ülo Lumiste]], [[Leo Võhandu]], "Kolmest Eestis loodud tehiskeelest ja nende loojatest" - Akadeemia [[2007]] nr 3, lk 482-510
==
*{{HAUDI|151771}}
▲*[[John Wilkins]]
*[http://hdl.handle.net/10062/46409 Linzbach, Jakob. Isikuarhiiv]
{{JÄRJESTA:Linzbach, Jakob}}
| |||