Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lixive (arutelu | kaastöö)
Lixive (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
41. rida:
 
==Lahkumise põhjused==
Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurtsellega osakaasaminekut mängismõjutasid lahkumiselerinevad Saksategurid, riigisealhulgas poolt läbiviidud ümberasumiseotsene propaganda.<ref name="delfi" />.
 
EhkkiÜmberasumise hilisematespõhjustena mälestusteson jaalates ajalookirjutuses1950. rõhutatakseaastatest sakslasterõhutatud valikutestkahte rääkidespeamist sagelitegurit: hirmulehirmu [[bolševism]]i ees ja järgnemist Hitleri kutsele. Kui esimene kujunes pärast sõda domineerivaks motiiviks baltisakslaste endi seas, eisiis olnud[[Hans seevon ainukeRimscha]] tõstis tegur1957. aastal esile just viimase. Üleskutset ümber asuda tõlgendati tema sõnul käsuna, mille täitma asumist soosis avalik arvamus ja kogukondlik surve.<ref name="AHT4041" /> Ka [[Lars Bosse]] on sellessekommunismihirmu faktorisseargumenti skeptiliselt suhtunud, leides, et seda ei toeta märkimisväärne hulk Baltikumi kohale jäänud sakslasi (ehkki vastavad arvud erinevates allikates kõiguvad tugevalt), samuti ei oleks reaalselt tajutud ohu korral olnud vaja massiivset propagandat, varade kompenseerimise lubadust ja koguni ähvardusi. Tema arvates saab kommunismihirmu arvestatava tegurina käsitleda 1941. aasta järelümberasumise puhul.<ref name="bosse303" /> Teisalt[[Indrek Jürjo]] on siiski ka rõhutatudnentinud, et pikemas perspektiivis ja Nõukogude repressiivpoliitika taustal ei olnudolnudki baltisakslastel äraminemisele mingit arvestatavat alternatiivi.<ref name="jürjo134" />, ehkki 1939. aastal eesolevatest repressioonidest veel selget ettekujutust ei omatud.
 
[[Olev Liivik]]u arvates on neid kahte tegurit enamasti vastandatud ning ühe või teise argumendi pooldamine on väljendanud pigem autori moraalset hinnangut ümberasumisele.<ref name="AHT41" /> Samas on ta ka välja toonud, et kuigi septembris 1939 veel baltisaksa rahvusgrupi seas märkimisväärset hirmu Nõukogude Liidu sissetungi ees ei olnud, siis alates ümberasustamise plaanide teatavakstegemisest oktoobri alguses hakati organiseerijate poolt sakslaste seas teadlikult paanikat õhutama. Paanika hajus aga kiiresti ja vähendas ühtlasi ka valmisolekut ümberasumiseks.<ref name="AHT4346" /> Hitleri kutsele järgnemise argumendi üle arutletes on ta nentinud, et esimesest ümberasumislainest jäi maha ka hulgaliselt natsiideoloogia pooldajaid.<ref name="AHT49" />
Üheks lahkumist soodustanud teguriks on peetud baltisakslaste senise ühiskondliku positsiooni kaotust pärast Eesti ja Läti iseseisvumist. Lisaks senise võimupositsiooni kaotusele jäid paljud sakslased maareformide tõttu ilma ka oma maavaldustest. Sellisesse olukorda sattumine tegi juba 1930. aastate alguses paljud, eriti noorema põlvkonna baltisakslased vastuvõtlikuks [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikele]] ideedele. Kohati tõlgendati kutset ümber asuda kui uuele missioonile asumist, seejuures nentides, et senine aastasadade pikkune missioon Baltikumis on lõppenud.<ref name="saagpakk" />
 
Üheks lahkumist soodustanud teguriks on peetud baltisakslaste senise ühiskondliku positsiooni kaotust pärast Eesti ja Läti iseseisvumist ning lootusetust tuleviku suhtes. Baltisakslaste varasemates mälestustes on kohati kutset ümber asuda tõlgendatud kui uuele missioonile asumist, seejuures nentides, et senine aastasadade pikkune missioon Baltikumis on lõppenud.<ref name="saagpakk42" /> Olev Liivik on oluliseks pidanud ka varasemat baltisaksa rahvusgrupi sõltumist Saksamaast ja tihedaid sidemeid viimasega. Ka ümberasujatele lubati märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, mis võis samuti olla üks tegureid ümberasumise kasuks otsustamisel. Seejuures peab ta olulisemaks siiski pessimismi tuleviku suhtes kodumaale jäämisel, mis polnud seotud niivõrd kommunismihirmuga, vaid saksa vähemusrahvuse hääbumisega ning ka võimalusega, et mahajääjad heidetakse kogukonnast välja. Neid meeleolude levikule aitas kaasa nii Saksa riigi kui kohaliku baltisaksa eliidi tehtud propaganda.<ref name="AHT4952" />
 
==Järelmõjud==
75. rida ⟶ 77. rida:
<ref name="kivimäe63">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 63.</ref>
<ref name="kivimäe67">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 67.</ref>
<ref name="saagpakk">Vt nt Saagpakk (2007).</ref>
<ref name="bosse301">Bosse, lk 301.</ref>
<ref name="bosse301">Bosse, lk 301.</ref>
85. rida ⟶ 86. rida:
<ref name="stokkeby">Bernd Nielsen-Stokkeby. Baltische Erinnerungen: Estland, Lettland, Litauen zwischen Unterdrückung und Freiheit. Bergisch Gladbach 1991, lk 135.</ref>
<ref name="lossowski">Piotr Łossowski. [http://rcin.org.pl/Content/14684/WA303_27527_2005-92_APH-04_o.pdf The Resettlement of the Germans from the Baltic States in 1939/1941] Acta Poloniae Historica, nr 92, 2005, lk 79–98, siin lk 86.</ref>
<ref name="AHT4041">Liivik (2011), lk 40–41.</ref>
<ref name="AHT41">Liivik (2011), lk 41.</ref>
<ref name="AHT4346">Liivik (2011), lk 43, 46–47.</ref>
<ref name="AHT49">Liivik (2011), lk 49.</ref>
<ref name="saagpakk42">Saagpakk, lk 42.</ref>
<ref name="AHT4952">Liivik (2011), lk 49–52.</ref>
}}