Vikipeedia

Dhammapada: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
toim
1. rida:
[[Fail:010 Dhammapada Page 1, Kuthodaw (8919103030).jpg|pisi|Marmortahvel, millele on kirjutatud osa Dhammapadast, [[Myanmar]]<nowiki/>is [[Mandalay piirkond|Mandalay]]<nowiki/>s asuvas Kuthodaw Pagoda [[stuupa]]<nowiki/>s]]▼
{{DISPLAYTITLE:Kasutaja:Almavarti/Dhammapada }}
'''"Dhammapada"''' (<nowiki/>''[[Paali keel|paali k]] '''''<nowiki/>''<nowiki/>'<nowiki/>'' <nowiki/>'''seadmuse jada''<nowiki/>'<nowiki/>'''''<nowiki/>''' ) on [[Buddha]] mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse [[theravaada]] koolkonna pühakirja [[Tipiṭaka]]<nowiki/>sse [[Sutta Pitaka|Sutta piṭaka]] osasse [[Khudakka-nikāya]] kogumikku. <ref name=":0" /> ▼
▲[[Fail:010 Dhammapada Page 1, Kuthodaw (8919103030).jpg|pisi|Marmortahvel, millele on kirjutatud osa Dhammapadast, [[Myanmar]]<nowiki/>is [[Mandalay piirkond|Mandalay]]<nowiki/>s asuvas Kuthodaw Pagoda [[stuupa]]<nowiki/>s]]
 
<!-- Kirjuta allapoole seda rida -->
▲'''"Dhammapada"''' (<nowiki/>''[[Paali keel|paali k]] '''''<nowiki/>''<nowiki/>'<nowiki/>'' <nowiki/>'''seadmuse jada''<nowiki/>'<nowiki/>'''''<nowiki/>''' ) on [[Buddha]] mõttesalmidest koosnev vanaindia kirjandusteos. Ilmselt valmis see tekst India budistlike kogukondade tööna, eesmärgiga säilitada Buddha õpetussõnu. Originaaltekst kuulub paalikeelsesse [[theravaada]] koolkonna pühakirja [[Tipiṭaka]]<nowiki/>sse [[Sutta Pitaka|Sutta piṭaka]] osasse [[Khudakka-nikāya]] kogumikku. <ref name=":0" />
 
Teos sisaldab 423 Buddhale omistatud mõttesalmi, mis on grupeeritud 26 temaatilisse peatükki. <ref name="ZRDOQ" /> Kõiki salme on võimalik lugeda eraldiseisvatena nagu aforisme. "Dhammapada" salmides on lihtsas ja arusaadavas keeles, sageli kujundeid kasutades, selgitatud budismi kõige olulisemaid kõlbelisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Paljud salmid sisaldavad otseseid juhiseid inimesele. Õpetuse põhiline mõte on vaimselt arendades jõuda kõrgematele mõistmis- ja olemistasemetele ning ka lihtsalt õnnelikult elada.<ref name="ZRDOQ" /> "Dhammapada" järgi on iga inimese teadlik muutumine võimalik, et vabaneda kannatustest ning saada õnnes ja rahus viibivaks targaks. Kõigil on võimalus sinna jõuda, juhul kui suudetakse kainelt mõista oma olukorda ning leida selle põhjused iseenda sees.<ref name="SFwbb" />
 
==Pealkiri==
Dhammapada koosneb sõnadest ''dhamma'' ja ''pada''. ''Dhamma'' ([[Sanskriti keel|sanskriti keeles]] ''dharma'') on üks tähtsamaid mõisteid budismis. Eesti keelde on seda tõlgitud sõnaga 'seadmus'. ''Dhamma'' tähistab üldist Buddha õpetust ning selle põhjal arenenud [[budism]]<nowiki/>i ja budistlikku kultuuri. Samuti tähendab ''dhamma'' ka selle õpetuse kõiki osi: tekste, salme, tekstilõiku, sõnu ning mõtteid. ''Pada''<nowiki/>'l on mitu erinevat tähendust. Sellele sõnale vastab algupäraselt 'jalg' või 'rada', kirjanduslikult võib tähendada 'värssi', 'salmi', 'värsirida' või 'värsijalga'.<ref name=":1" />
 
==Ajalugu==
Dhammapada on kirja pandud selleks, et anda õppijale juhendeid elamiseks ja kõige olulisem [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] õpetussõnadest. <ref name=":1" /> Siddhārta Gautama veetis pärast [[Virgumine|virgumist]] kogu oma ülejäänud elu [[Ganges|Gangese orus]] ringi rännates ja õpetades. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel pärast Buddha [[Parinirvaana|parinirvaanat]], hakkasid kujunema erinevad koolkonnad. Need erinesid Buddha õpetuse erinevate tõlgenduste põhjal. Tolle aja koolkondi on teada vähemalt 18. <ref name="XwFet" /> Mõttesalmid pandigi kirja esimeste India budistlike kogukondade poolt, et säilitada Buddha sõna. 2. saj [[e.m.a]] hakati Indias budistlikke tekste üles kirjutama. Kuid see oli raske töö, sest kirjutati palmilehtede peale ning alles hiljem pikkade ja kitsaste raamatulehtede peale. <ref name="MJWkV" /> Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mis toimus neli korda poole tuhande aasta jooksul. <ref name="XwFet" />
 
Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks.  <ref name=":3" />▼
 
▲Tänapäeval on "Dhammapada" üks tuntumaid ja tõlgitumaid budistlike tekste. Põhjusteks võivad olla nii selle lühidus ja kompaktsus kui ka teose sisu. Kuigi mõttesalmid on üle 2000 aasta tagasi kirja pandud, ei ole nad aegunud ega oma tähtsust kaotanud. Teos kätkeb probleeme ja mõtteid, mis püsivad iga süveneva mõttelaadiga inimese ees ja sees olenemata sellest, mis ajastul või riigis ta ka ei elaks. <ref name=":3" />
==Ülesehitus==
[[Fail:011 Dhammapada Page 2, Kuthodaw (8918472861).jpg|pisi|Dhammapada marmortahvel ]]
103. rida ⟶ 101. rida:
 
=== Terminite tõlkeid ===
'''''ahiṃsā''''' ([[Paali keel|pl]], [[Sanskriti keel|skr]] ''<nowiki/>'<nowiki/>'' vägivallatus''<nowiki/>''' ) – tõekspidamine, mis välistab teiste olendite kahjustamise. Vägivaldsusetus iseloomustab nii budismi kui ka teisi Indias kujunenud religioone, nt [[Džainism|džainismi]] ja [[Hinduism|hinduismi]]. Vägivallatust levitas 20. sajandil [[Mahatma Gandhi|Mahātmā Gāndhi]].
 
'''''arahat''''' ([[Paali keel|pl]], [[Sanskriti keel|skr]] ''arhat '<nowiki/>'' väärikas''<nowiki/>''' ) – inimene, kes on Buddha Seadmust järgides ja teostades jõudnud teadvuse kõrgeima tasemeni. Arhat on ületanud pälvimuse ja patu, sest ta ei tee enam ühtegi tegu, mida saaks hinnata hea või halva vastanduses ehk tema teod ei ole enam ei positiivsed ega negatiivsed. Kasutatakse ka Buddha sünonüümina.
 
'''''ariya''''' (pl, skr ''ārya '<nowiki/>' ' õilis''<nowiki/>''' ) – budistlikus kontekstis inimene, kes järgib [[Seadmus|Buddha Seadmus]]<nowiki/>t; "Dhammapada" 22. salmis nimetatud "õilsate vald" tähendab õilsate meelelaadi, käitumist, eesmärke ja kõike muud, mis neid iseloomustab.
 
'''''attā''''' (pl ''<nowiki/>'<nowiki/>'' ise''<nowiki/>''' ) – inimese muutumatu ja püsiv hing, tema kõrgeim mina. Budismis ei peeta [[Aatman|aatmani]]<nowiki/>t püsivaks ega tõeliseks. <ref name="XviG4" />
 
'''''bhikkhu''''' ([[Paali keel|pl]] ''<nowiki/>'<nowiki/>'' munk''<nowiki/>''' ) – ilmalikust elust loobunud budist, kes elab eriliste reeglite kohaselt kasinuses ja kloostrikeskkonnas. "Dhammapada" XXV peatükk on pühendatud budistliku munga kui inimtüübi kirjeldamisele, keskendudes sisemistele omadustele, mitte niivõrd välistele tunnustele.
 
'''''brāhmaṇa''''' (pl ''<nowiki/>'<nowiki/>'' vaimulik''<nowiki/>''' ) – India traditsioonilises ühiskonnas kõrgeima päriliku seisuse ([[braahman]] ehk vaimulikuseisus) liige, kes tegelesid religioossete rituaalide teostamise ja õpetamisega. "Dhammapada" XXVI peatükk näitab, et Buddha püüdis anda sellele sõnale teistsuguse tähenduse, mis ei ole niivõrd seotud päritoluga, vaid kõrgete individuaalsete omadustega.
 
'''''buddha''''' (pl, skr ''<nowiki/>'<nowiki/>'' virgunu''<nowiki/>''' ) – budismis teadvuse kõrgeima seisundi e [[Virgumine|virgumiseni]] jõudnud inimene. Inimene, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud [[sansaara]]<nowiki/>st ja jõudnud [[Nirvaana|nirvaanasse]].
 
'''''citta''''' (pl ''citta, ceto, mano''; skr ''citta, cetas, manas '<nowiki/>' ' meel''<nowiki/>''' ) – inimmeel kõige laiemas mõttes, ka meelsus, meelestatus, mõtlemine jne. Budismis on väga oluline õppida oma meelt jälgima, kontrollima ja arendama ehk puhastama. Seda õpetatakse ka "Dhammapada" III peatükis. 1.-2. salmi idee seisneb selles, et kõik seadmused (kultuur, kultuurid, kultuurielemendid, kultuuride elemendid, tekstid, tekstide elemendid, normid, hinnangud jne.) on loonud inimmeel. Samuti on meel üks kolmest objektist, millega inimene tegutseb (teised kaks on ihu ja jutt). Budist peab õppima kõiki kolme alati hoolega jälgima ning talitsema.<ref name="U1prW" />
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Dhammapada"