Budism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
156. rida:
''Abhidhammatthasaṅgaha''’s on valdade jaotus mõnevõrra erinev, siin kasutatakse valdade kirjeldamiseks sõna paalikeelset sõna ''bhūmi'' ning neljast klassifikatsiooni, milleks on: (1) viletsuse (õnnetu) vald (paali k. ''apāya-bhūmi''), (2) naudingute õnnelik vald (paali k. ''kāmasugati-bhūmi'') (3) vormide vald (paali k. ''rūpāvacara-bhūmi'') ja (4) vormideta vald (paali k. ''arūpāvacara-bhūmi'').
“Suures lõvimöirge sutta's” on Buddha andnud valdade viiese jaotuse, milleks on: (1) õnnetu maailm ehk põrguvald (paali k. ''niraya-loka''), (2) loomade maailm (paali k. ''tiracchāna-loka''), (3) peetade maailm (paali k. ''peta-loka''), (4)
Mahajaanas, eriti Tiibeti budismi järgi jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Need on hierarhilises järjestuses ja neid kujutatakse olemisrattana (skr. ''bhāvacakra,'' paali k. ''bhavacakka''). Olendid võivad sündida erinevates valdades ja samuti ümber sündida ükskõik millises neist valdadest ehk maailmadest. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, näljase vaimu ehk peetana või loomana. Põrgu on neist valdadest kõige madalam. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, jumalana või pooljumala ehk asurana. Jumalate ilm on neist valdadest kõrgeim. Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda – ta võib virguda ehk saada Buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele. Samas, Theravaada kohaselt on võimalik virguda ka jumalikus vallas (paali k. ''devaloka'').
| |||