Lembit Pärn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Eesti sõjateadlased |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Lembit Pärn''' ([[vene keel]]es ''Лембит Абрамович Пэрн''; [[21. juuni]] [[1903]] [[Eesti-Haginsk]]i küla, [[Medvežje maakond]], [[Stavropoli kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[27. märts]] [[1974]] [[Moskva]]) oli eestlasest [[Nõukogude Armee]] [[kaardivägi|kaardiväe]][[kindralleitnant]]
▲'''Lembit Pärn''' ([[vene keel]]es Лембит Абрамович Пэрн; [[21. juuni]] [[1903]] [[Eesti-Haginsk]]i küla, [[Medvežje maakond]], [[Stavropoli kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[27. märts]] [[1974]] [[Moskva]]) oli eestlasest [[Nõukogude Armee]] [[kaardivägi|kaardiväe]][[kindralleitnant]], sõjateaduse kandidaat, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige.
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
20. rida ⟶ 19. rida:
==Elulugu==
Lembit Pärn oli pärit
[[Stavropoli kubermang]]us [[Eesti-Haginsk]]i külas (praegune [[Jašalta]] küla [[Jašalta rajoon]]is [[Kalmõkkia]]s).
==Tegevus Eesti okupeerimise ja annekteerimise ajal==
Augustis 1940 määrati Pärn Tallinna, [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] staabiülema asetäitjaks. Ta oli endise [[Kaitseväe Peastaap|Eesti kindralstaabi]] ja [[Kaitseministeerium|sõjaministeerium]]i asjaajamise Punaarmee poolt vastuvõtmise komisjoni esimees.
Pärast [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ülevõtmise protsessi läbiviimist suunati ta septembris 1940 [[Daugavpils]]i, 2. erikorpuse staabiülemaks. Märtsis 1941 suunati korpus [[Minsk]]i, kuhu see jäi kuni [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] alguseni.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Pärn 1941. aasta augustist [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses; 1942 aasta jaanuarist [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.▼
==Nõukogude–Saksa sõda==
▲
1942. aastal määrati Pärn [[Eesti rahvusväeosad]]e juhiks. Ta oli [[1942]]. aastal moodustatud [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ja seejärel [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem ning aastatel [[1942]]–[[1945]] eesti laskurdiviise ühendava [[8. Eesti laskurkorpus]]e ülem.
==Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]==
Lembit Pärn on maetud Moskvasse, [[Novodevitšje kalmistu]]le.▼
Pärn töötas aastatel [[1945]]–[[1948]] [[Eesti NSV]] relvajõudude ministrina ja aastatel 1947–1948 sõjakomissarina. Ta oli aastatel [[1948]]–[[1949]] Moskvas Kindralstaabi Akadeemias täiendõppes ja aastatel [[1949]]–[[1965]] sealsamas õppejõud. Läks 1. jaanuarist 1965 erru, oli aastatel 1965–1971 ühe sõjateaduse instituudi vanemteadur.
==Autasud==▼
==Mälestuse jäädvustamine==▼
1965. aastal nimetati Lembit Pärn [[Velikije Luki]] ja 1973 [[Tallinn]]a aukodanikuks.▼
*1941, 1944, 1953 [[Punalipu orden]] (3 korda)▼
*1947 [[Lenini orden]]▼
*1944 [[Kutuzovi orden]]i 1. klass▼
*1945 [[Suvorovi orden]]i 2. klass▼
*1967 [[Punatähe orden]]▼
==Isiklikku==
Lembit Pärna nime kandis kolhoos [[Rakvere rajoon]]is, mille keskus asus [[Vohnja]]s. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.▼
▲==Mälestuse jäädvustamine==
Ka Tallinna 42. Keskkool (praegu [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]) kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu [[Gonsiori tänav]]) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.▼
▲1965. aastal nimetati Lembit Pärn [[Velikije Luki]] ja 1973 [[Tallinn]]a aukodanikuks.
▲==Autasud==
▲*[[Lenini orden]]
▲*[[Punalipu orden]] (3 korda)
▲*[[Kutuzovi orden]]i 1. klass
▲*[[Suvorovi orden]]i 2. klass
▲*[[Punatähe orden]]
▲*Orden "[[Austuse märk]]"
▲Lembit Pärna nime kandis kolhoos [[Rakvere rajoon]]is, mille keskus asus [[Vohnja]]s. Siit olid Lembit Pärna suguvõsa pärit, enne kui nad rändasid Venemaale välja. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.
▲Samuti autasustati teda hulga medalitega.
▲Ka [[Tallinna 42. Keskkool
==Kirjandus==
*Lembit Pärn. "Sõjakeerises"
*Lembit Pärn. "Sõjakeerises: Mälestused", Toimetanud [[Ilmar Paul]], Eesti Raamat 1976, 242 lk▼
*[[Karl Aru]], [[Fjodor Paulman]] "Meie kindral", Eesti Raamat, 1984, 136 lk▼
*''Kaukaaslane''. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". – [[Meie Tee (ajakiri)|Meie Tee]] 5-6/1971▼
*''Лембит Абрамович Пэрн''. ''В вихре военных лет'', Eesti Raamat 1969, 244 lk
▲*''Kaukaaslane''. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". – [[Meie Tee (ajakiri)|Meie Tee]] 5-6/1971
==Välislingid==
72. rida ⟶ 73. rida:
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse sõjaväelased]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:Eesti sõjateadlased]]▼
[[Kategooria:Eesti kommunistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1974]]
▲[[Kategooria:Eesti sõjateadlased]]
|