Lembit Pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Lembit Pärn''' ([[vene keel]]es ''Лембит Абрамович Пэрн''; [[21. juuni]] [[1903]] [[Eesti-Haginsk]]i küla, [[Medvežje maakond]], [[Stavropoli kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[27. märts]] [[1974]] [[Moskva]]) oli eestlasest [[Nõukogude Armee]] [[kaardivägi|kaardiväe]][[kindralleitnant]], sõjateaduse kandidaat, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige.
{{keeletoimeta}}
'''Lembit Pärn''' ([[vene keel]]es Лембит Абрамович Пэрн; [[21. juuni]] [[1903]] [[Eesti-Haginsk]]i küla, [[Medvežje maakond]], [[Stavropoli kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] – [[27. märts]] [[1974]] [[Moskva]]) oli eestlasest [[Nõukogude Armee]] [[kaardivägi|kaardiväe]][[kindralleitnant]], sõjateaduse kandidaat, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige.
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
20. rida ⟶ 19. rida:
 
==Elulugu==
Lembit Pärn oli pärit Venemaa keisririigi ajal [[Eestlased Venemaal|Venemaale väljarännanud eestlaste järeltulijatest]] ning ta sündis
[[Stavropoli kubermang]]us [[Eesti-Haginsk]]i külas (praegune [[Jašalta]] küla [[Jašalta rajoon]]is [[Kalmõkkia]]s).
 
PärnTa õppisoli ja1921. lõpetasaastast [[1924Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige. aastalTa läks kodukülast ära [[Petrograd]]i ja õppis aastatel 1922–1924 [[Leningrad]]i [[Internatsionaalne Sõjakool|Internatsionaalse SõjakooliSõjakoolis]], [[1934]]. aastal [[Frunze-nimeline Sõjaväeakadeemia|Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia]] ja [[1938]]. aastal [[NSV Liidu Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia]]s. ningTa oli aastatel [[1938]]–[[1940]] jaakadeemia [[1950]]–[[1965]]õppejõud, Akadeemiasai õppejõud1939. aastal sõjateaduse kandidaadi kraadi.
 
==Tegevus Eesti okupeerimise ja annekteerimise ajal==
1940. aasta augustis määrati Pärn Tallinna, [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] staabiülema asetäitjaks, täites NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaadi eriülesannet olla esimeheks endise [[Kaitseväe Peastaap|Eesti kindralstaabi]] ja [[Kaitseministeerium|sõjaministeerium]]i asjaajamise vastuvõtmise komisjonis. Pärast [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ülevõtmise protsessi läbiviimist, suunati ta 1940. aasta septembris [[Daugavpils]]i, 2. erikorpuse staabiülemaks. 1941. aasta märtsis suunati korpus [[Minsk]]i, kuhu see jäi kuni [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguseni [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]].
Augustis 1940 määrati Pärn Tallinna, [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] staabiülema asetäitjaks. Ta oli endise [[Kaitseväe Peastaap|Eesti kindralstaabi]] ja [[Kaitseministeerium|sõjaministeerium]]i asjaajamise Punaarmee poolt vastuvõtmise komisjoni esimees.
 
Pärast [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] ülevõtmise protsessi läbiviimist suunati ta septembris 1940 [[Daugavpils]]i, 2. erikorpuse staabiülemaks. Märtsis 1941 suunati korpus [[Minsk]]i, kuhu see jäi kuni [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] alguseni.
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Pärn 1941. aasta augustist [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses; 1942 aasta jaanuarist [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.
 
==Nõukogude–Saksa sõda==
1942. aastal määrati Pärn moodustatud [[Eesti rahvusväeosad]]e juhiks, olles:
[[TeineSelles maailmasõda|Teises maailmasõjas]]sõjas oli Pärn augustist 1941. aasta augustist [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; detsembris 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses juhtida vastupealetungi ja organiseerida varustust; jaanuarist 1942 aastaoli jaanuaristta [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.
*[[1942]]. aastal 1. moodustatud [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ja seejärel 2. moodustatud [[249. Eesti Laskurdiviis]]i komandör,
*aastatel [[1942]]–[[1945]], 1942. aasta augustis moodustatud eesti laskurdiviise ühendava [[8. Eesti laskurkorpus]]e komandör.
 
1942. aastal määrati Pärn [[Eesti rahvusväeosad]]e juhiks. Ta oli [[1942]]. aastal moodustatud [[7. Eesti Laskurdiviis]]i ja seejärel [[249. Eesti Laskurdiviis]]i ülem ning aastatel [[1942]]–[[1945]] eesti laskurdiviise ühendava [[8. Eesti laskurkorpus]]e ülem.
Pärast Teist maailmasõda aastatel [[1945]]–[[1949]] töötas Pärn [[Eesti NSV]] relvajõudude ministrina ja sõjakomissarina, 1965–1971 oli sõjateaduse instituudi vanemteadur.
 
==Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]==
Lembit Pärn on maetud Moskvasse, [[Novodevitšje kalmistu]]le.
Pärn töötas aastatel [[1945]]–[[1948]] [[Eesti NSV]] relvajõudude ministrina ja aastatel 1947–1948 sõjakomissarina. Ta oli aastatel [[1948]]–[[1949]] Moskvas Kindralstaabi Akadeemias täiendõppes ja aastatel [[1949]]–[[1965]] sealsamas õppejõud. Läks 1. jaanuarist 1965 erru, oli aastatel 1965–1971 ühe sõjateaduse instituudi vanemteadur.
 
==Autasud==
==Mälestuse jäädvustamine==
*Orden1936 orden "[[Austuse märk]]"
1965. aastal nimetati Lembit Pärn [[Velikije Luki]] ja 1973 [[Tallinn]]a aukodanikuks.
*1941, 1944, 1953 [[Punalipu orden]] (3 korda)
*1947 [[Lenini orden]]
*1944 [[Kutuzovi orden]]i 1. klass
*1945 [[Suvorovi orden]]i 2. klass
*1967 [[Punatähe orden]]
 
Samuti autasustati teda hulgamitme medalitega.
Tema mälestusteraamat kannab pealkirja "Sõjakeerises" (Tallinn 1976).
 
==Isiklikku==
Lembit Pärna nime kandis kolhoos [[Rakvere rajoon]]is, mille keskus asus [[Vohnja]]s. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.
Lembit Pärn on maetud Moskvasse, [[Novodevitšje kalmistu]]le.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
Ka Tallinna 42. Keskkool (praegu [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]) kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu [[Gonsiori tänav]]) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.
1965. aastal nimetati Lembit Pärn [[Velikije Luki]] ja 1973 [[Tallinn]]a aukodanikuks.
==Autasud==
Lembit Pärna autasustati järgmiste Nõukogude Liidu ordenitega:
*[[Lenini orden]]
*[[Punalipu orden]] (3 korda)
*[[Kutuzovi orden]]i 1. klass
*[[Suvorovi orden]]i 2. klass
*[[Punatähe orden]]
*Orden "[[Austuse märk]]"
 
Lembit Pärna nime kandis kolhoos [[Rakvere rajoon]]is, mille keskus asus [[Vohnja]]s. Siit olid Lembit Pärna suguvõsa pärit, enne kui nad rändasid Venemaale välja. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.
Samuti autasustati teda hulga medalitega.
 
Ka [[Tallinna 42. Keskkool (praegu [[Kadrioru Saksa Gümnaasium]]) kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu [[Gonsiori tänav]]) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.
 
==Kirjandus==
*Lembit Pärn. "Sõjakeerises",. Eesti Raamat 1968, 184 lk
*Lembit Pärn. "Sõjakeerises: Mälestused", Toimetanud [[Ilmar Paul]], Eesti Raamat 1976, 242 lk
*[[Karl Aru]], [[Fjodor Paulman]] "Meie kindral", Eesti Raamat, 1984, 136 lk
*''Kaukaaslane''. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". – [[Meie Tee (ajakiri)|Meie Tee]] 5-6/1971
*''Лембит Абрамович Пэрн''. ''В вихре военных лет'', Eesti Raamat 1969, 244 lk
*''Kaukaaslane''. "Eesti-Haginski küla Kaukaasias". – [[Meie Tee (ajakiri)|Meie Tee]] 5-6/1971
*Lembit Pärn. "Sõjakeerises: Mälestused",. Toimetanud [[Ilmar Paul]], Eesti Raamat 1976, 242 lk
*[[Karl Aru]], [[Fjodor Paulman]]. "Meie kindral",. Eesti Raamat, 1984, 136 lk
 
==Välislingid==
72. rida ⟶ 73. rida:
[[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse sõjaväelased]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:Eesti sõjateadlased]]
[[Kategooria:Eesti kommunistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1974]]
[[Kategooria:Eesti sõjateadlased]]