Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
16. oktoobril 1939 suleti saksa koolid. Aja jooksul tabas sama saatus ka teisi sakslaste organisatsioone. Saksa kultuuromavalitsus saadeti laiali 21. detsembril 1939, laialisaatmine oli formaalsus ja tulenes asjaolust, et saksa rahvusest isikute arv Eestis oli langenud alla poole 1934. aasta rahvaloenduse arvust. Lõplikult likvideeriti kultuuromavalitsus 1. jaanuari 1940 seisuga.<ref name="laurits102" />
 
1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> Ümberasujate täpset arvu on keeruline määratleda. [[ŁodzŁódź]]is (toona Litzmannstadt) tegutsenud Sisserändajate Keskuse (Einwanderzentralstelle, EWZ) andmete järgi lahkus Eestist ja Lätist kokku 64 254 inimest. See arv hõlmab isikuid, kes läbisid EWZ kaudu kodakondsuse taotlemise protsessi (saksa keeles ''Durchschleusung'').<ref name="bosse306" />
 
<!--Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.{{lisa viide}}
Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />
 
Ehkki hilisemates mälestustes ja ajalookirjutuses rõhutatakse sakslaste valikutest rääkides sageli hirmule [[bolševism]]i ees, ei olnud see ainuke tegur. Lars Bosse on sellesse faktorisse skeptiliselt suhtunud leides, et seda ei toeta märkimisväärne hulk Baltikumi kohale jäänud sakslasi (ehkki vastavad arvud erinevates allikates kõiguvad tugevalt), samuti ei oleks reaalselt tajutud ohu korral olnud vaja massiivset propagandat, varade kompenseerimise lubadust ja koguni ähvardusi.<ref name="bosse303" /> Teisalt on siiski ka rõhutatud, et pikemas perspektiivis Nõukogude repressiivpoliitika taustal ei olnud baltisakslastel äraminemisele mingit arvestatavat alternatiivi.<ref name="jürjo134" />
 
Üheks lahkumist soodustanud teguriks on peetud baltisakslaste senise ühiskondliku positsiooni kaotust pärast Eesti ja Läti iseseisvumist. Lisaks senise võimupositsiooni kaotusele jäid paljud sakslased maareformide tõttu ilma ka oma maavaldustest. Sellisesse olukorda sattumine tegi juba 1930. aastate alguses paljud, eriti noorema põlvkonna baltisakslased vastuvõtlikuks [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikele]] ideedele. Kohati tõlgendati kutset ümber asuda kui uuele missioonile asumist, seejuures nentides, et senine aastasadade pikkune missioon Baltikumis on lõppenud.<ref name="saagpakk" />
116

muudatust