Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Lixive (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
 
==Sündmuste käik==
===Poliitilised kokkulepped===
[[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg|pisi|Molotovi-Ribbentropi pakti salajane lisaprotokoll, mis sai aluseks ka baltisakslaste ümberasustamisele Eestist ja Lätist.]]
===Molotovi-Ribbentropi pakt===
23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri, samuti võimaldas pakt Saksamaal alustada sõjategevust Poola vastu, mille okupeeritud aladele ümber asustatud sakslased peagi paigutati.<ref name="tõlgendused" />
 
28. septembril 1939, samal päeval, kui sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakt]], allkirjastati ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline uus sõpruslepe, mille salaprotollidega jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Leedu. Nii langes ära vahepeal Saksa ametkondadest läbi käinud plaan asustada Eesti ja Läti sakslased Leedu aladele. Ühtlasi andis Nõukogude Liit selle lepinguga rohelise tule sakslaste ümberasustamisele.<ref name="kivimäe55" />
===Ettevalmistused===
 
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933-38 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslate ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.<ref name="wrangell2303" />
 
===Ettevalmistused===
Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" />
9. oktoobril algasid Eesti-Saksa segakomisjoni läbirääkimised ümberasumise detailide asjus. Läbirääkimistel esindas Saksa poolt saadik [[Hans Frohwein]] ja Eestit [[Johannes Markus]].<ref name="kivimäe6263" /> Leping ümberasumise kohta sõlmiti 15. oktoobril.<ref name="kivimäe67" /> Sarnasele lepingule Saksamaa ja Läti vahel kirjutati alla 30. oktoobril.<ref name="bosse301" /> Sõlmitud lepingutega määrati kindlaks nii ümberasumise kord kui varanduslikud küsimused.<ref name="delfi" />
 
Kultuuromavalitsus hakkas ümberasumiseks ettevalmistusi tegema 27. septembril, asudes ühena esimestest toimingutest kõigile kultuuromavalitsuse liikmetele kolmes keeles (eesti, saksa ja vene) isikutunnistusi trükkima.<ref name="kivimäe59" /> See toimus umbes samal ajal, kui Saksa võimuladvik meelestus ümberasumise suhtes positiivselt, samas päev varem Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisest kokkuleppest, mis ümberasumise võimalikuks tegi. Inimeste vahetu teavitamiseni ja põhjalikemate ettevalmistusteni jõuti veel mõnda aega hiljem.
Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingud, millega määrati kindlaks ümberasumise kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad (saksa keeles ''Vertragsumsiedler''). Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />
 
Plaanitav massiivne ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" /> Otsene teade eelseisvast ümberasumisest jõudis baltisakslasteni 8. oktoobril. Siis anti ka teada, et aktsioon tuleb lõpule viia loetud päevade jooksul.<ref name="kivimäe61" /> Seega oli teade vaja kiiresti üle Eesti laiali viia ja kuna paljudel sakslastel telefoniühendus puudus, asusid infot levitama vabatahtlikud, üks neist sel ajal [[Tartu ülikool]]is õppinud [[Bernd Nielsen-Stokkeby]].<ref name="kivimäe62" /><ref name="stokkeby" /> Ajakirjanduses ilmus ametlik teade järgmisel päeval. Anonüümselt ajalehes [[Revalsche Zeitung]] avaldatud tekst rõhutas vajadust järgneda Juhi kutsele ja rääkis eufemistlikult "kojupöördumisest" ''Reich''<nowiki>'</nowiki>i.<ref name="kivimäe62" /> Samal päeval ilmus ametlik ümberasumisele üles kutsuv teade ka Lätis, ajalehes [[Rigasche Rundschau]].<ref name="lossowski" />
===Ümberasustamine===
 
===Ümberasumise läbiviimine===
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-051843, Posen, Umsiedlung, Baltenlager.jpg|thumb|[[Baltisakslased]] [[Poznań]]is (1940)]]
[[File:Bundesarchiv R 49 Bild-0705, Polen, Herkunft der Umsiedler, Karte.jpg|pisi|''Umsiedlung''i käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad]]
Ümberasumise tehnilise küljega tegelesid sakslased. Kogu korraldust juhtis [[Erik von Bremen]], tema abilistena koordineeris Tallinna ja selle lähiümbruse sakslaste ümberasumist [[Eduard von Nottbeck]], mujal Eestis [[August von Schulmann]] ning transpordi eest vastutas [[Walter von Hoerschelmann]].<ref name="kivimäe63" />
Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.{{lisa viide}}
 
Aktsiooni läbiviimine Lätis osutus keerulisemaks kui Eestis, kuna seal elas sakslasi neli korda rohkem, samuti oli sealse saksa rahvusgrupi sotsiaalne struktuur Eesti olukorrast erinev. Viiendik Läti sakslastest olid talunikud, käsitöölised, väikeettevõtjad või töölised ning nende kihtide esindajad vajasid [[Jürgen von Hehn]]i sõnul enam mõjutamist kui varasema kõrgkihi esindajad.<ref name="bosse305" />
 
Regulaarsed reisid ümberasujate äraviimiseks kestsid Eestis 18. oktoobrist 14. detsembrini 1939 ja Lätis 7. novembrist 16. detsembrini.<ref name="bosse305" />
 
16. oktoobril 1939 suleti saksa koolid. Aja jooksul tabas sama saatus ka teisi sakslaste organisatsioone. Saksa kultuuromavalitsus saadeti laiali 21. detsembril 1939, laialisaatmine oli formaalsus ja tulenes asjaolust, et saksa rahvusest isikute arv Eestis oli langenud alla poole 1934. aasta rahvaloenduse arvust. Lõplikult likvideeriti kultuuromavalitsus 1. jaanuari 1940 seisuga.<ref name="laurits102" />
 
1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> Ümberasujate täpset arvu on keeruline määratleda. [[Łodz]]is (toona Litzmannstadt) tegutsenud Sisserändajate Keskuse (Einwanderzentralstelle, EWZ) andmete järgi lahkus Eestist ja Lätist kokku 64 254 inimest. See arv hõlmab isikuid, kes läbisid EWZ kaudu kodakondsuse taotlemise protsessi (saksa keeles ''Durchschleusung'').<ref name="bosse306" />
 
<!--Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.{{lisa viide}}
 
Oktoobris 1939 lahkus [[Roomassaare sadam]]ast Saksa aurikuga Adler 310 [[Kuressaare]] baltisakslast. Kokku lahkus Saaremaalt üle 500 sakslase.<ref name="saarte hääl" />
 
1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> [[juudid|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is.<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>-->
 
==Lahkumise põhjused==
Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />
 
Ehkki hilisemates mälestustes ja ajalookirjutuses rõhutatakse sakslaste valikutest rääkides sageli hirmule [[bolševism]]i ees, ei olnud see ainuke tegur. Lars Bosse on sellesse faktorisse skeptiliselt suhtunud leides, et seda ei toeta märkimisväärne hulk Baltikumi kohale jäänud sakslasi(ehkki vastavad arvud erinevates allikates kõiguvad tugevalt), samuti ei oleks reaalselt tajutud ohu korral olnud vaja massiivset propagandat, varade kompenseerimise lubadust ja koguni ähvardusi.<ref name="bosse303" /> Teisalt on siiski ka rõhutatud, et pikemas perspektiivis Nõukogude repressiivpoliitika taustal ei olnud baltisakslastel äraminemisele mingit arvestatavat alternatiivi.<ref name="jürjo134" />
 
Üheks lahkumist soodustanud teguriks on peetud baltisakslaste senise ühiskondliku positsiooni kaotust pärast Eesti ja Läti iseseisvumist. Lisaks senise võimupositsiooni kaotusele jäid paljud sakslased maareformide tõttu ilma ka oma maavaldustest. Sellisesse olukorda sattumine tegi juba 1930. aastate alguses paljud, eriti noorema põlvkonna baltisakslased vastuvõtlikuks [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikele]] ideedele. Kohati tõlgendati kutset ümber asuda kui uuele missioonile asumist, seejuures nentides, et senine aastasadade pikkune missioon Baltikumis on lõppenud.<ref name="saagpakk" />
 
==Järelmõjud==
47. rida ⟶ 68. rida:
<ref name="wrangell2299">Wrangell, lk 2299.</ref>
<ref name="wrangell2303">Wrangell, lk 2303.</ref>
<ref name="kivimäe55">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 55.</ref>
<ref name="kivimäe59">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 59.</ref>
<ref name="kivimäe61">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 61.</ref>
<ref name="kivimäe62">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 62.</ref>
<ref name="kivimäe6263">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 62–63.</ref>
<ref name="kivimäe63">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 63.</ref>
<ref name="kivimäe67">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 67.</ref>
<ref name="saagpakk">Vt nt Saagpakk (2007).</ref>
<ref name="bosse301">Bosse, lk 301.</ref>
<ref name="bosse301">Bosse, lk 301.</ref>
<ref name="bosse303">Bosse, lk 303, 359–360.</ref>
<ref name="bosse305">Bosse, lk 305.</ref>
<ref name="bosse306">Bosse, lk 306–307.</ref>
<ref name="jürjo134">Indrek Jürjo. Täiendusi baltisakslaste ümberasumise ja Eestisse jäänud sakslaste saatuse kohta NKVD arhiiviallikate põhjal. – Umsiedlung 60, lk 109–134, siin lk 134.</ref>
<ref name="laurits102">Kaido Laurits. Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925–1940. Tallinn 2008, lk 102.</ref>
<ref name="stokkeby">Bernd Nielsen-Stokkeby. Baltische Erinnerungen: Estland, Lettland, Litauen zwischen Unterdrückung und Freiheit. Bergisch Gladbach 1991, lk 135.</ref>
<ref name="lossowski">Piotr Łossowski. [http://rcin.org.pl/Content/14684/WA303_27527_2005-92_APH-04_o.pdf The Resettlement of the Germans from the Baltic States in 1939/1941] Acta Poloniae Historica, nr 92, 2005, lk 79–98, siin lk 86.</ref>
}}
 
57. rida ⟶ 95. rida:
*Dietrich A. Loeber (Hrsg.). Diktierte Option: die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941: Dokumentation. Neumünster 1974.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51.
*Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.