|
Rakumembraan on aineid selektiivselt läbi laskev. See tähendab, et teatud tüüpi molekulid (eelkõige väikesed molekulid nagu hapnik ja süsihappegaas) läbivad rakumembraani vabalt difundeerides (st iseenesest), kuid teised (nt aminohapped, glükoos) vajavad selleks rakumembraani läbivate valgukanalite või transportvalkude olemasolu. Makromolekulide transport rakku toimub aga rakumembraani sissesopistumise ([[endotsütoos]]) teel.
Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või integraalselt (st läbivad membraani). VälisküljelRakumembraani paiknevadvälispinnal valkudelolevatele on[[Valgud|valkudele]] sagelija [[Retseptor (biokeemia)Lipiidid|retseptorilipiididele]] funktsioon. Rakumembraani välisküljele kinnituvad enamastisageli lühikese ahelaga ja sageli(enamasti) hargneva struktuuriga nud [[süsivesikud]],. misSüsivesikutega kinnituvadseondunud [[Valgud|valkudele]]valke võija [[lipiidid|lipiididel]]elipiide (vastavaltnimetatakse [[glükoproteiinid|glükoproteiinideks]] ja [[glükolipiididGlükolipiid|glükolipiidideks]]). Rakuembraanil paiknevad glükoproteiinid janing glükolipiididneed moodustavad raku [[glükokalüksGlükokalüks|glükokalüksi]]i, mis toestab ilma rakuseinata rakke. Rakumembraani välispinnal olevatel molekulidel on sageli [[rakuseinRetseptor (biokeemia)|retseptori]]ata rakkefunktsioon.
Enamikul rakkudel on [[membraanipotentsiaal]], stsee tähendab, et raku välis- ja sisekeskkonna vahel on [[potentsiaalide vaheElektripotentsiaal|elektripotentsiaalid]] on erinevad. [[Keemiline aine|Aine]]te ja [[elektrilaeng]]ute erineva jaotuse tõttu tekib [[elektrokeemiline gradient]].
Loomarakkude rakumembraanidelvälismembraanidel esinevad [[mikrohatt|mikrohatud]] ehk mikronarmakesed – [[kulend]]itaolised väljasopistused, mis suurendavad membraani pinda.
==Funktsioonid==
===Isolatsioon===
Üks rakumembraani tähtsamaid funktsioone on isolatsioon ehk raku sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast. Kuna igal rakutüübil on peavad nad täitma eriomaseid funktsioone, mistõttu neid tuleb kaitsta ainete vaba liikumise eest. Seda funktsiooni täidavad [[fosfolipiidid]]. [[Lipiidide kaksikkiht|Lipiidne kaksikkiht]] kaitseb rakku vajalike ainete väljavoolamise ja ebavajalike ainete sissevoolamise eest.
[[Taimed]]el, [[seened|seentel]] ja [[bakterid|bakteritel]] on peale rakumembraani ka [[rakusein]], mille peamine funktsioon on raku toestamine, aga ka valikuliseainete läbilaskmisevalikuline funktsiooniläbilaskmine.
===Valikuline (selektiivne) läbilaskmine===
{{vaata|Fosfolipiidid}}
{{vaata|Valgud}}
seeläbi
MembraanRakumembraan on moodustunud tänukoosneb [[fosfolipiidid|fosfolipiididest]]e kihile,ja millestselles paiknevatest valkudest. mõnedMõned ained (näiteks [[vesi]], [[dihapnik]] ja lipiididesväikesed lahustuvadhüdrofoobsed ainedmolekulidd) liiguvad vabaltsisenevad läbirakku [[Passiivne difusioon|passiivse difusiooni]] teel. Osad ained (nt aminohapped) vajavad rakumembraani läbivaid valgukanaleid või transportvalke. Makromolekulid (nt [[Valgudvalgud]] ja [[süsivesikud]]) vabaltsisenevad rakku tungidaaga eimembraani saa.sissesopistumise Nõndaehk on[[Endotsütoos|endotsütoosi]] rakk kaitstud ebavajalike ainetega saastamise eestteel.
===Ainete transport===
{{vaata|Ainete transport}}
Rakule on vajalik ainevahetus raku sise- ja väliskeskkonna vahel. KeemilisedRakumembraan reaktsioonidreguleerib vajavadainete aineidtransporti rakurakku väliskeskkonnastja sellest välja. Mitmesuguste protsesside jääkproduktid tuleb rakust eemaldada, kui nad on ebavajalikud või koguni rakule kahjulikud. Ainete transport rakku võib olla kas passiivne (see ei vaja energiat) või aktiivne (selleks tuleb kasutada energiavarusid). Ained liiguvad mitme protsessi abil:
* [[difusioon]]: [[molekul]]ide iseeneslik liikumine mööda [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendikontsentratsioonigradienti]] järgi (passiivne transport; läbi rakumembraani liiguvad nõnda ainult väikesed vesilahustuvad või rasvlahustuvad molekulid)
* [[osmoos]]: (difusiooni variant; vee): molekulideveemolekulide liikumine läbi [[poolläbilaskev membraan|poolläbilaskva membraani]]
* valkkandjate ja -kanalite abil (aktiivne ja passiivne transport)
* [[endotsütoos]]: aktiivse transpordi viis, mille käigus rakumembraan sopistub sissepoole, moodustades [[Tsütoplasma|tsütoplasmas]] keraja vesiikuli ehk [[Endosoom|endosoomi]].
* [[endotsütoos]]: protsess, mille puhul raku väliskihi lähedal olevad ained või isegi teised rakud ümbritsetakse välismembraaniga, nii et moodustuvad [[transportvesiikul]]id, mis sisenevad rakku
* [[eksotsütoos]]: protsessaktiivse transpordi viis, mille puhulkäigus jääkainedmolekulid "pakitakse"(nt membraan[[vesiikul]]itesseneurotransmitterid, misvalgud) sulavadtransporditakse kokkurakust rakuvälja välismembraanigavesiikulites, mis ühinevad raku välismembraaniga ning väljutavad seeläbi oma sisu keskkondarakust.
===Kaitse===
Rakud peavad end kaitsma väliskeskkonna järskude muutuste eest. Sageli muutuv [[pH]] ning soolade ja ioonide tasakaal ohustab rakus toimuvaid reaktsioone. Membraan hoiab [[glükolipiidid]]e ja [[glükomembraanid]]e abil selle kahjuliku mõju ära. Nende ainete "sabakesed", mis koosnevad mitmesugustest [[suhkrud|suhkrutest]], on eriti tähtsad raku kaitsmiseks pH järskude kõikumiste eest.
===Raku kuju ja rakkude kinnitumine===
===Vorm===
Rakumembraan on elastne ning ise rakku ei toesta. Samas kinnitub membraanile rakku toestav tsütoskelett, mis annab rakule vajaliku kuju ja kaitseb seda deformeerumise eest. Raku toestamine on oluline [[kude]]de moodustumiseks ja nende kooskõlaliseks funktsioneerimiseks. Paljudel rakutüüpidel on eriline kuju, täitmaks spetsiifilisi funktsioone. Näiteks neuronitel on väljaulatuvad jätked signaalide edastamiseks pika vahemaa taha.
Membraan ise on vedel moodustis, mis iseenesest raku vormi säilitamisele kaasa ei aita, kuid fosfolipiidide kaksikkiht ja teised membraani koostisosad on oluline teiste valkkoostisosade tahkestamiseks. Näiteks [[rakuskelett|rakuskeleti]] osa [[aktiin]] tahkestub membraani struktuurielementide juures ning moodustab membraaniga kõva kompleksi, mis annab rakule vajaliku püsiva vormi. Need kompleksid on olulised ka [[mikrohatt]]ude moodustumisel. [[Rakuskelett|Rakuskeleti]] teistel elementidel ([[mikrotuubul]]id ja [[vahefilamendid]]) ei ole raku vormile olulist mõju.
.
Rakule vormi andmine on oluline [[kude]]de moodustumise ja nende kooskõlalise funktsioneerimise seisukohast. Paljude rakkude, sealhulgas inimese rakkude puhul täidab vorm spetsiifilisi funktsioone, näiteks [[neuron]]itel on pikad jätked signaalide edasiandmiseks pika vahemaa taha.
[[Pilt:Cellular_tight_junction_keys.svg|pisi|[[Epiteel]]irakkude membraanid on [[rakkude tiheda seondus]]ega kokku haagitud.]]
Rakkude vorm ja stabiilsus on olulised ka kudedele. Valkudevaheline side hoiab rakud koos, võimaldades nende omavahelist kommunikatsiooni.
==Vaata ka==
| 