Eesti rahvastik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
82. rida:
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust [[eestlased|eestlasi]] 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli [[venelased|venelasi]] 351 178 ehk 25,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 29 012 ehk 2,1%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 17 241 ehk 1,3%, [[soomlased|soomlasi]] 11 837 ehk 0,9%.
Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–75% ja surnute seas 64%-68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).
Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] sündmuste tõttu ja [[Petserimaa]] annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.<ref>[https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/4549.html "Meie parlament ja aeg: fakte,
=== Emakeelsus ===
128. rida:
|-
| [[Tallinn]]
|
|
|
|
| 53,7
| 55,3%
|-
| [[Tartu]]
|
| 97600
| 80397
144. rida:
|-
| [[Narva]]
|
|
| 3331
| 3031
152. rida:
|-
| [[Kohtla-Järve]]
|
|
| 8479
| 5992
160. rida:
|-
| [[Pärnu]]
|
|
|
|
| 79,4%
| 83,1%
|-
| [[Viljandi]]
|
|
|
|
| 91,5%
| 94,1%
|-
| [[Sillamäe]]
|
|
| 719
| 685
184. rida:
|-
| [[Rakvere]]
|
|
|
|
| 84,8%
| 88,1%
|-
| [[Maardu]]
|
|
| 3331
| 4347
200. rida:
|-
| [[Valga]]
|
|
| 8970
| 7886
208. rida:
|-
| [[Kuressaare]]
|
|
|
|
| 97,5%
| 97,7%
|-
| [[Võru]]
|
|
|
|
| 90,2%
| 92%
|-
| [[Jõhvi]]
|
|
| 4022
| 3718
232. rida:
|-
| [[Haapsalu]]
|
|
| 9587
| 8404
248. rida:
|}
[[Tallinn]]a elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi
Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.
|