Eesti rahvastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
82. rida:
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust [[eestlased|eestlasi]] 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli [[venelased|venelasi]] 351 178 ehk 25,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 29 012 ehk 2,1%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 17 241 ehk 1,3%, [[soomlased|soomlasi]] 11 837 ehk 0,9%.
 
Võrreldes 1989. aastaga oli Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel vähenes eestlaste koguarv 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevateeri rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes [[1971]]. aasta seisuga.
 
Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–75% ja surnute seas 64%-68%. 2008–2012 oli eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704, 2011: +878, 2012: +118).
 
Eestlaste suurim osakaal rahvastikus viimastel sajanditel fikseeriti 1. jaanuaril 1945, mil [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] sündmuste tõttu ja [[Petserimaa]] annekteerimise tagajärjel oli eestlasi 854 000 elanikust 831 000 ehk 97,3%.<ref>[https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/4549.html "Meie parlament ja aeg: fakte, sünmusisündmusi, dokumente, inimesi.".] [[Eesti Rahvusraamatukogu]], vaadatud 13. novembril 11.2017.</ref>
 
=== Emakeelsus ===
128. rida:
|-
| [[Tallinn]]
| 400387400 387
| 393222393 222
| 215114215 114
| 217601217 601
| 53,7 %
| 55,3%
|-
| [[Tartu]]
| 101169101 169
| 97600
| 80397
144. rida:
|-
| [[Narva]]
| 6868068 680
| 5866358 663
| 3331
| 3031
152. rida:
|-
| [[Kohtla-Järve]]
| 4767947 679
| 3720137 201
| 8479
| 5992
160. rida:
|-
| [[Pärnu]]
| 4550045 500
| 3972839 728
| 3611236 112
| 3300033 000
| 79,4%
| 83,1%
|-
| [[Viljandi]]
| 2075620 756
| 1747317 473
| 1899518 995
| 1644316 443
| 91,5%
| 94,1%
|-
| [[Sillamäe]]
| 1719917 199
| 1425214 252
| 719
| 685
184. rida:
|-
| [[Rakvere]]
| 1709717 097
| 1526415 264
| 1449614 496
| 1344513 445
| 84,8%
| 88,1%
|-
| [[Maardu]]
| 1673816 738
| 1752417 524
| 3331
| 4347
200. rida:
|-
| [[Valga]]
| 1432314 323
| 1226112 261
| 8970
| 7886
208. rida:
|-
| [[Kuressaare]]
| 1492514 925
| 1316613 166
| 1454814 548
| 1286112 861
| 97,5%
| 97,7%
|-
| [[Võru]]
| 1487914 879
| 1266712 667
| 1341413 414
| 1165111 651
| 90,2%
| 92%
|-
| [[Jõhvi]]
| 1211212 112
| 1077510 775
| 4022
| 3718
232. rida:
|-
| [[Haapsalu]]
| 1205412 054
| 1025110 251
| 9587
| 8404
248. rida:
|}
 
[[Tallinn]]a elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ningja teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaanialeregistreerimise kampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.
 
Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal.