Koitjärve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pisitäpsustus |
lisatud sood ja järved |
||
35. rida:
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] külad tühjendati ja hooned lammutati. Aastatel 1953-1992 tegutses piirkonnas [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Nõukogude armee]] [[polügoon]].
Tänapäeval jääb küla osaliselt Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale ja osaliselt [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] Soodla harjutusväljale.
Juriidiliselt on kunagine Koitjärve küla peaegusel ajal jaotatud Kuusalu valda jääva Koitjärve küla (Mähuste ja Metstoa taluasemed) ja [[Anija vald]]a jääva [[Pillapalu]] küla vahel (ülejäänud talude asemed ja mõlemad taastatud talukohad); viimase osas on ka ainus praegune Koitjärve küla elanik. Koitjärve külaks on praegu vormistatud läänepoolmik Kuusalu valda jäänud Nõukogude polügooni ala. Kunagistest küladest paiknevad praeguse Koitjärve küla juriidilistes piirides Koonukõrve ja Võhma küla ala ja osad paljude praeguste ja kaotatud naaberkülade aladest ([[Kosu]], [[Aru]], [[Kursi]], Pruunakõrve jt). Sellise territooriumi komplekteerimise tulemusena on Koitjärve küla praegusel ajal juriidiliselt kõige pikema pideva alaga küla Eestis - loodest kagusse on ulatus 21,20 km, napilt sarnaselt komplekteeritud naaberküla [[Pillapalu]] ees (20,87 km). Pikem on vaid merega katkestatud [[Vainupea]] küla (29,19 km).
Koitjärve küla territooriumile jäävad [[Kõnnu-Suursoo]], [[Võhma raba]], [[Kobarsaare raba]], pool [[Soodla luht]]<nowiki/>a, Salgu soo ja Linajärve soo. Järvedest on küla admisnitratiivsel territooriumil olulisemad [[Metstoa järved]] ([[Paukjärv]], [[Metstoa Umerikjärv]] jt), [[Jussi järved]], [[Mähuste järv]] ja [[Augjärv]], lisaks arvukad [[Kõnnu-Suursoo]] ja [[Võhma raba]] laukad.
<gallery>
| |||