Ava peamenüü

Muudatused

Viinapuid on kultiveeritud marjade saamiseks juba ligi 6500 aastat. [[Neoliitikum]]ist (4500 eKr) pärinevaid [[Harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] (''Vitis vinifera'') [[seeme|seemneid]] on leitud [[Küpros]]elt. [[Pronksiaeg|Pronksiajast]] (umbes 3200 eKr) pärit seemneid on leitud [[Jericho]] lähedalt. Algselt looduslikult kasvanud viinapuudelt lihtsalt [[mari|marju]] korjanud inimesed hakkasid peagi viinamarjadest [[mahl]]a valmistama. Kuumas ilmas läks mahl [[käärimine|käärima]] ja inimesed avastasid, et seegi kõlbab juua. Saadud jooki nimetatakse [[vein]]iks. Hiljem hakati [[viinamarjamahl]]a juba meelega kääritama. [[Egiptus]]est leitud [[hieroglüüf]]idelt võis lugeda, et veini on seal valmistatud juba aastal 2400 eKr. Tänapäeval kõige laialdasemalt kultiveeritud harilik viinapuu pärineb arvatavasti [[Taga-Kaukaasia]]st. Kaasajal on eri liikidest aretatud üle 10 000 [[kultivar]]i.<ref name="yxONp" />
 
[[Antiikaeg|Antiikajal]] hakati viinamarjadest [[aretamine|aretama]] sorte sooja ja külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Antiikaja lõpul oli viinamarjasorte[[viinamarjasort]]e juba poolteistsada.<ref name="Antiigileksikon" />
 
Viinamarjade kasvatamise juhised moodustasid antiikajal [[põllumajandus]]õpikute põhiosa, sest viinamarjakasvatus andis kõige suuremat [[kasum]]it, kuid oli ühtlasi [[töö]]mahukaim kultuur. Viinamarju kasvatav [[ori]] oli 3 korda kallim põllul töötavast.<ref name="Antiigileksikon" />