Bertrand Russell: erinevus redaktsioonide vahel

| allkiri = Bertrand Russell signature.svg

}}

'''Bertrand Arthur William Russell''' [r'assel], kolmas krahv Russell ([[18. mai]] [[1872]] [[Trelleck]], [[Monmouthshire]], [[Wales]] – [[2. veebruar]] [[1970]] [[Penrhyndeudraeth]], [[Merionethshire]], Wales) oli inglise [[matemaatik]], [[filosoof]] ja [[loogik]], poliitiline [[liberaal]] ja aktivist ning [[filosoofia]] populariseerija.

 

Oma abieluga hälbis Russell vanavanemate ootusest. 17-aastasena sai ta tuttavaks ameerika [[kveeker]]i [[Alys Pearsall Smith]]iga. Ta armus puritaanlikku, üllameelsesse Alysesse, kes oli seotud mitme haridus- ja usutegelasega, ning detsembris [[1894]] nad abiellusid. Veetnud mõned kuud [[Berliin]]is [[sotsiaaldemokraatia]]t uurimas, asusid nad elama [[Haslemere]]'i lähedale. Abielu lõppes [[1911]] faktilise lahkuminekuga. Russell ei olnud truu: tal olid kirglikud afäärid teiste seas leedi [[Ottoline Morrell]]iga (kuuenda [[Portlandi hertsog]]i poolõega) ja näitlejatari leedi [[Constance Malleson]]iga.

 

Pärast abiellumist ja Berliinist naasmist pühendus Russell kodus filosoofiale. [[1900]] külastas ta Pariisis matemaatikakongressi. Talle avaldasid muljet võimekas itaalia matemaatik [[Giuseppe Peano]] ning tema õpilased ning ta asus kohe uurima Peano töid. [[1903]] kirjutas ta oma esimese olulise raamatu "[[The Principles of Mathematics]]" (Matemaatika printsiibid) ning asus koos oma sõbra [[Alfred North Whitehead]]iga Peano ja [[Gottlob Frege]] matemaatilist loogikat arendama ja laiendama. [[1908]] valiti ta [[Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] liikmeks.

 

 

1921, kui Russell oli naasnud Pekingist, lahutas ta Alysest ning abiellus [[Dora Russell]]iga (sündinud Dora Black). Nad elasid kuuel talvekuul [[Chelsea]]s ning veetsid suved [[Land's End]]i lähedal. Nende lapsed olid [[John Conrad Russell, neljas krahv Russell|John Conrad Russell]], kes pärast isa surma oli lühikest aega neljas krahv Russell, ja leedi [[Katharine Russell|Katherine Russell, praegu leedi Katherine Tait]]. Russell elatas end sel ajal populaarteaduslike raamatute kirjutamisega [[füüsika]]st, [[eetika]]st ja [[pedagoogika]]st. Koos Doraga rajasid nad [[1927]] eksperimentaalse [[Beacon Hill]]i kooli, mida nad pidasid [[1932]]. aastani.

 

Kui Russelli vanem vend [[1931]] suri, sai temast kolmas krahv Russell, kuid seda tiitlit kasutas ta üsna harva.

 

==Varajane looming==

Russell alustas [[kantiaan]]ina. Tema esimene raamat "An Essay on the Foundations of Geometry" (Essee geomeetria alustest) katsus seletada [[mitteeukleidiline geomeetria|mitteeukleidilist geomeetriat]] [[Immanuel Kant|Kanti]] vaatekohast. Seejärel sai Russellist lühikeseks ajaks [[hegeliaanlus|hegeliaan]], kuid oma sõbra [[George Edward Moore]]'i mõjul pöördus ta [[Briti filosoofia]]le omase [[empirism]]i juurde lõplikult tagasi, kuigi ta selle konkreetset vormi hiljem korduvalt vahetas.

 

==Loogika==

Russell pooldas [[logitsism]]i programmi (matemaatika taandamist loogikale), sest nagu paistab, teatakse matemaatika tõdesid (näiteks, et 5 + 7 = 12) [[kogemus]]est sõltumatult, [[aprioorne teadmine|aprioorselt]]. Russelli ei veennud John Stuart Milli teooria, mille järgi matemaatika tõed järeldatakse [[induktsioon|induktiivselt]] vaatlusandmetest nagu muudki teaduslikud [[üldistus]]ed. Toetudes [[Giuseppe Peano]] ja [[Gottlob Frege]] töödele, püüdis Russell taandada matemaatikat [[loogika]]st ja [[mõiste]]test tulenevatele aprioorsetele tõdedele. Need tõed on küll paratamatult ja aprioorselt [[tõesus|tõesed]], kuid nad ei ütle midagi maailma kohta. See võimaldas Russellil [[epistemoloogia]]s läbi viia [[loogiline empirism|loogilist empirismi]]: kogemusest sõltumatud on üksnes [[loogiline tõde|loogilised tõed]], millel aga puudub positiivne sisu: nad ei väida midagi maailma kohta, vaid on lihtsalt keelelised [[konventsioon (filosoofia)|konventsioon]]id.