Erinevus lehekülje "Raku" redaktsioonide vahel

Lisatud 293 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
(ka sovhoos + kribu)
{{See artikkel| on keraamikatehnikast. Tallinna allasumi kohta vaata [[Raku (allasum)]]; järve kohta vaata [[Raku järv]]; sovhoosi kohta vaata [[Raku (sovhoos)]].}}
 
{{allikad}}
 
[[Pilt:Hon'ami Koetsu Fujisan 1.jpg|pisi|250px|[[Honami Kōetsu]]. "Fujisan", teenõu. Valge raku-põletus. Edo ajastu, 17. saj. Rahvuslik aare.]]
[[Pilt:Western-raku-vase.jpg|thumb|250px|Läänepärane raku-põletus]]
== Ajalugu ==
 
Tänu [[zen-budism]]ile levisid Jaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendeks tseremooniateks oli vaja nõusid ja nõnda olevat Jaapani teemeister [[Sen no Rikyū]] (千利休; [[1522]]–[[1591]]) esitanud tellimuse [[Chōjiro Raku|Chōjirō]]le, kelle valmistatud nõud äratasid Rikyūs imetlust oma ilu ja rafineeritud vormiga. Chōjirō valmistas keraamilisi esemeid, mis olid kas täiesti mustad või punased ning mis paistsid silma oma lihtsuse ja [[dekoor]]i puudumisega ning mis seeläbi peegeldasid hästi ''[[wabi-sabi]]'' ideaale.<ref name="Rohlin">''Keraamika käsiraamat''</ref>
 
[[Kyōto]] keraamik Chōjirō (長次郎; [[1516]]–[[1592]]) olevat ajalooürikute kohaselt osalenud [[Jurakudai palee]] ehituse juures katusekivide valmistamisel, töötades seejuures [[daimjo]] [[Toyotomi Hideyoshi]] (豊臣 秀吉; [[1536]]/[[1537|37]]–[[1598]]) heaks. Viimane olevat kinkinud talle [[pitsat]]i, millel asetses ''[[kanji]]'' kirjamärk 樂 ''raku''. Chōjirō võttis selle endale perekonnanimeks ja tema lapsendatud pojal Jōkeil, kes jätkas isa tööd, lubati tema talendi tunnustamise märgina seda nime edasi kasutada. Niimoodi algas Raku dünastia, kus põlvest põlve pärandus keraamikatehnika ja nimi "raku" ning mille järeltulijad elavad tänase päevani Jaapanis ja jätkavad keraamikaga tegelemist.<ref name="Rohlin" />
 
Kui [[18. sajand]]il ilmus raku-tehnikat käsitlev õpetus, siis asutasid paljud Jaapani keraamikud Kyōto lähedusse keraamikatöökodasid sellega tegelemiseks.<ref name="Rohlin" />
 
[[1925]]. aastal tutvustas [[Euroopa]]s raku-tehnikat inglise keraamik [[Bernard Leach]] ([[1887]]–[[1979]]), kes oli Jaapanis seda lähemalt tundma õppinud.<ref name="Rohlin" />
 
Väljaspool Jaapanit saavutas raku [[20. sajand]]i teisel poolel lausa erakordse populaarsuse, ehkki see arenes täiesti teises suunas. Võrreldes kodumaa loodusliku, [[minimalism|minimalistliku]] ja tarbelise funktsiooniga, muutus läänes tähtsaks värvide mäng ja vormikäsitlus ning tarbelisus suures osas välistati.<ref name="Rohlin" />
 
Kyōtos [[1979]]. aastal toimunud konverentsil toimus kirgi üleskütnud vaidlus läänepärast raku-tehnikat kasutavate keraamikute [[Paul Soldner]]i ja [[Rick Hirsh]]i ning Raku dünastia noorima liikme Kichiemoni (neljateistkümnendast põlvkonnast) vahel "raku"-nimetuse kasutusviiside üle. Jaapani keraamikute arvates võiks iga keraamiku loodud nõud kanda nende enda nime (ehk siis Soldneri nõud ja Hirshi nõud).<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Raku-pottery-kiln.jpg|thumb|Raku-põletus]]
 
== Tehnika ==
Eristatakse kahte rakutehnikas valmistatud teejoomisnõude tüüpi.:<ref name="Rohlin" />
* '''Punane raku''' on valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900 °C). See on kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga.
* '''Musta raku''' glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud Kyōto lähedalt [[Kamo jõgi|Kamo jõe]] [[jõesäng|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. Põletus toimub kõrgemal temperatuuril kui punase raku korral.
 
Mõlemal juhul toimub varem [[eelpõletus]] 900 °C juures. [[Glasuurpõletus]]e jaoks kaetakse nõud paksu glasuurikihiga, misjärel nad [[savi kuivamine|kuivatatakse]] täielikult. Seejärel asetatakse [[pihid|pihtide]] abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu- või gaasiküttel. Kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tangidega välja.<ref name="Rohlin" />
'''Punane raku''' on valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900 °C). See on kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga.
 
'''Musta raku''' glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud Kyōto lähedalt [[Kamo jõgi|Kamo jõe]] [[jõesäng|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. Põletus toimub kõrgemal temperatuuril kui punase raku korral.
 
Mõlemal juhul toimub varem [[eelpõletus]] 900 °C juures. [[Glasuurpõletus]]e jaoks kaetakse nõud paksu glasuurikihiga, misjärel nad [[savi kuivamine|kuivatatakse]] täielikult. Seejärel asetatakse [[pihid|pihtide]] abil esemed juba põletustemperatuuri saavutanud ahju, mis töötab tavaliselt puidu- või gaasiküttel. Kui glasuur sulama hakkab ja sulamisel tekkinud mullid on tasandunud, võetakse esemed tangidega välja.
 
[[Pilt:Flamingpots.jpg|thumb|left|Raku-põletus]]
Edasi on kaks võimalust.:<ref name="Rohlin" />
* '''Jaapanipärase''' raku tegemisel asetatakse ese jahtuma, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus. Seejärel kastetakse ese külma vette, mistõttu glasuur praguneb ja tekib [[kraklee]]võrgustik.
 
* '''Läänepärase''' raku tegemisel asetatakse hõõguvkuumad esemed [[süsinik]]urikkasse keskkonda (tavaliselt tünni, mis on täidetud [[saepuru]], [[õled|õlgede]], [[puuleht]]ede, [[paber]]i või muu sarnasega). Anum kaetakse kaanega ja esemel lastakse tekkinud suitsuses keskkonnas paar minutit seista. Suits tungib poorsesse savisse ja värvib nii selle kui ka glasuuripraod mustaks. Pärast [[reduktsioon (keemia)|redutseerimist]] tõstetakse ese külma vette ja puhastatakse [[tahm]]ast.
'''Jaapanipärase''' raku tegemisel asetatakse ese jahtuma, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus. Seejärel kastetakse ese külma vette, mistõttu glasuur praguneb ja tekib [[kraklee]]võrgustik.
 
'''Läänepärase''' raku tegemisel asetatakse hõõguvkuumad esemed [[süsinik]]urikkasse keskkonda (tavaliselt tünni, mis on täidetud [[saepuru]], [[õled|õlgede]], [[puuleht]]ede, [[paber]]i või muu sarnasega). Anum kaetakse kaanega ja esemel lastakse tekkinud suitsuses keskkonnas paar minutit seista. Suits tungib poorsesse savisse ja värvib nii selle kui ka glasuuripraod mustaks. Pärast [[reduktsioon (keemia)|redutseerimist]] tõstetakse ese külma vette ja puhastatakse [[tahm]]ast.
 
Glasuuri saab efektsemaks muuta metallisoolade kasutamisega. Näiteks annab rakuglasuuris olev [[vask|vaseühend]] reduktsiooni tõttu glasuurile punaka värvuse. Glasuuris olevatest metallisooladest tekib glasuuri peale puhastest [[metallid]]est kile, mis aitab tekitada [[lüster|lüstrile]] omast pinnaefekti.<ref name="Rohlin" />
 
== Tingimused savimassile ==
[[Pilt:Black Raku Tea Bowl.jpg|pisi|Raku-tehnikas teenõu Jaapanist<br />[[16. sajand]]<br />[[Tōkyō Rahvusmuuseum]]]]
Põhiline tingimus on see, et kasutatav savimass peab vastu pidama [[termiline šokk|termilisele šokile]], kuna põletuse käigus tuleb keraamilistel esemetel üle elada väga suuri temperatuurikõikumisi. Seejuures ei tohi nad aga kiirel jahtumisel puruneda ega praguneda.<ref name="Rohlin" />
 
Keraamiline mass peaks sisaldama rohkelt [[šamott]]i (20–40%), mis aitab vähendada soojuspaisumise mõju. Samalaadselt mõjuvad ka näiteks [[kvarts]] ja [[küaniit]], kuid neist esimene võib liiga rohkel kasutamisel esile kutsuda glasuuridefekte. Poorsuse tagamiseks on vajalik orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus, mida võib olla kuni 20%. Vajalik on ka väikese soojuspaisumisega ainete (näiteks [[spodumeen]] ja [[pataliit]]) ning aeglaselt klaasistuvate ainete (näiteks [[päevakivi|põldpagu]] ja [[vollastoniit]]) sisaldus.<ref name="Rohlin" />
 
[[Pilt:Horsehair Vase Judge's Special Award Mashiko 2006 Swanica Ligtenberg.jpg|pisi|left|Kollakas toon tuleneb [[raudkloriid]]i kasutamisest, tumedad triibud aga sissepõlenud [[jõhv]]idest.]]
== Valmisesemed ==
 
Raku-tehnikas valmistatud esemete puudused on haprus ja vähene mehaaniline vastupidavus, kuid esemete ehe väljanägemine on muutnud raku-tehnika väga populaarseks.<ref name="Rohlin" />
 
== Tehnikast Eestis ==