Mõõk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hallsilm (arutelu | kaastöö)
Sa Andres pole ju mõõka käeski hoidnud, võitlemisest rääkimata, mis sa topid oma nina sisusse. Paranda kirjavead artiklis, kui huvi on. Või kui tahad tee tõlge inglise vikist 1-1 le aga eesti keelt järgides.
Eemaldatud muudatus 4866415, mille tegi Hallsilm (arutelu)
1. rida:
[[Pilt:Middelaldersværd.jpg|250px|thumb|Keskaegsed mõõgad]]
'''Mõõk''' on ühe- või mitme[[tera|mitmeteraline]]line [[löögirelv|löögi]]- ja [[torkerelv]], mida kasutati tavaliselt [[lähivõitlus]]es. Tänapäeval on mõõgad kasutusel enamasti [[tseremoniaalrelv|tseremoniaal-]], taaskehastus- ja [[sportrelv]]adena. Sõltuvalt mõõga kujust ja teritatud osa paiknemisest on neid kasutatud kas torkamiseks või raiumiseks, seepärast kõneldakse torke- ja raiemõõkadest; mõni mõõgatüüp sobib mõlemaks. Eestist leitud vanim mõõk on nn halstadi kultuuri pronksmõõk, valmistatud ca 800 aastat e.m.a
 
==Etümoloogia==
6. rida:
 
==Ehitus==
Mõõga määratlus sõltub kõnealusest ajast ja kohast. Kõige kitsamas tähenduses koosneb mõõk mõõgaterast ja [[käepide]]mest, millele enamasti (kuid mitte alati) lisandub [[käekaitse]]. Mõõgal võib olla üks või mitu lõiketera (''[[urumi]]''), ehkki torkemõõkadel võib terav olla ka üksnes mõõgaots. Teisalt on kasutatud ka nüri otsaga raiemõõku. Mõõgatera võib olla sirge või kõver, selle pikkus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist nelja meetrini<ref>http://japantrip.tripod.com/nodachi/norimitsu.html</ref>. Üheteralistel kõveratel mõõkadel võib lõiketera jääda nii kaare siseküljele (Põhja-Euroopa [[pikknuga]], [[jatagan]], ''[[makhaira]]''), välisküljele ([[saabel]], [[šaška]], [[katana]], [[naginata]], ''[[tashi]]'') kui ka mõlemale (''[[khopesh]]'', ''[[xiphos]]'').
 
[[Pilt:1796 Hilt.JPG|left|250px|thumb|Mõõga käepide ja käekaitse]]