|
'''Veiniturism''' on [[viinamarjaistandus]]te, veinitootjate, veinifestivalide ja veini demonstratsioonide külastamine [[vein]]ide maitsmise või veinipiirkonnale omapärase kultuuripärandi kogemise eesmärgiga. Veiniturismi põhielementideks loetakse veini, [[veiniregioon]]i ning veinitootjaid. Veiniturismil on seos [[toiduturism]]i, [[põllumajandusturism]]i, [[ökoturism]]i ja [[jätkusuutlik turism|jätkusuutliku turismiga]]. Veiniturismiga tegelevat inimest nimetatakse '''veinituristiks'''. <ref>Hall, C. M., Johnson, G., Cambourne, B., Macionis, N., Mitchell, R., & Sharples, L. (2000). Wine tourism: an introduction.</ref>
Kümme suurima veinitoodanguga riiki on [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]], [[Hispaania]], [[USA]], [[Argentiina]], [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Lõuna-Aafrika]], [[Tšiili]] ja [[Hiina]]. Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on neist peamised veiniturismi sihtkohad, kuna nendes riikides on mitmeid viinamarjaistandusi ja veinitootjaid ning korraldatakse pidevalt veinifestivale. Eestis arendavad veiniturismi [[Tiina Kuuler]], [[Peke Eloranta]] ja [[Ingrid Eloranta]]. Välismaal tegelevad veiniturismiga [[UNWTO]] ja [[Wine Tourism Association]].<ref>Alant, K., & Bruwer, J. (2010). Winery visitation sets: Intra-regional spatial movements of wine tourists in branded regions. International Journal of Wine Business Research.</ref>
VeinituristileVeinituristi peaeesmärk on peaeesmärgiks riigimaa kultuuri tundmatundmaõppimine õppimineja ningmeeleliste elamuste loomine läbi mitme meelesaamine. Veiniturism pakub selleks erinevaid võimalusi – veinide degusteerimine, ekskursioon istandustes jne. Samuti on võimalik tooteid kaasa osta. Veinituriste kirjeldatakse sagelitihti kui intelligentseid ja teadlikke ning neile ei ole hind sagelialati esmatähtis.<ref>Aidama, K. (2015). Veiniturism kogub populaarsust. Loetud aadressil: https://www.aripaev.ee/vabalt/2015/08/15/veiniturism-kogub-populaarsust</ref>
Maailma kalleimad punased veinid on Screaming Eagle Cabernet Sauvignon 1992 – $500 000 ja Chateau Margaux 1787 – $500 000.<ref>Financesonline. (2014). Top 10 Most Expensive Red Wines In The World: Cabernet Sauvignon Tops The List. Retrieved from: https://financesonline.com/top-10-most-expensive-red-wines-in-the-world-cabernet-sauvignon-tops-the-list/</ref>
==Veiniturist==
Hall ja Macionis on soovitanud veinituristid kategoriseeridaliigitada kolmeks alagrupiks. EsmaltEsiteks on olemas nn veiniarmastajad, kelle jaoks on veinimõisate külastamine prioriteet. Teiseks on nad välja toonud "veinist huvitujad", kelle jaoks on veini tarbimine pigem hea ajaviide, kui suur huvi ja kirg. Veinist huvitujad pigem külastavad veinimõisasid jms osana reisist, aga see pole peamine reisi peamine eesmärk. Viimaseks on "uudishimulikud turistid", kes väga veinidest või veini tarbimisest midagi ei tea ning veinimõisa külastamine on lihtsalt tore uus kogemus. Veinituristid on inimesed, kes naudivad veini ja toitu ning on huvitatud erinevatest tootmisviisidest. Samuti võivad need olla ka inimesed, kes peavad end haritud inimesteks või on vähemasti huvitatud uutest teadmistest või inimesed, kes on avatud uutele kogemustele ning näevad toitu ja veini kui meeldivat viisi midagi uut kogeda ja nautida. <ref>Hall, C. M., Johnson, G., Cambourne, B., Macionis, N., Mitchell, R., & Sharples, L. (2000). Wine tourism: an introduction.</ref>
==Veiniturism Eestis==
Eestis tegutsevadtegelevad ametlikult veiniturismiga viis ettevõtet, milleks on Valgejõe Veinivilla, Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu ja Toompea muuseum, Tori Jõesuu siidri– ja veinitalu, Jaanihanso siidrivabrik ja Allikukivi veinimõis.{{lisa viide}} Veiniturismi valdkond on Eestis onveel väga noor ja pole jõutud luua tihedat koostöövõrgustikku.{{lisa viide}} Kõik ettevõtjad on huvitatud koostööst, aga puudub algataja.{{lisa viide}}
==Viited==
|
