Ariel (kuu): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Arieli [[läbimõõt]] on 1158 km,<ref name="nineplanets" /> millega ta on [[Uraani kaaslased|Uraani kaaslaste]] seas suuruselt neljandal kohal. Tema [[orbiit]] asub Uraanist 190 930 km kaugusel <ref name="nineplanets" /> ning jääb täielikult planeedi [[magnetosfäär]]i piiridesse.<ref name=Grundy2006 /> Arieli [[mass]] on 1,27×10<sup>21</sup> kg <ref name="nineplanets" /> ja [[tihedus]] 1,66 g/m<sup>3</sup>.<ref name=Jacobson1992/>
 
Arieli ja [[Umbriel|Umbrieli]] avastas [[William Lassell]] 24. oktoobril 1851. aastal koos [[Umbriel]]iga.<ref name="Lassell1851" /> Kaaslane on oma nime saanud [[Alexander Pope]]'i (1688–1744) [[poeem]]i "[[The Rape of the Lock]]" [[sülf]]i nime järgi.<ref name="name" />
 
Arieli on [[kosmosesond]]i ''[[Voyager 2]]'' abil uuritud 1986. aasta jaanuaris, kui sond jõudis ''ca'' 127 000 km kaugusele kaaslasest.<ref name=Stone1987/> Kaaslasest tehtud fotod katsid umbes 40% selle pinnast, kuid piisava resolutsiooniga fotosid jätkus vaid 35% ulatuses kuu pinna [[geoloogiline kaart|geoloogiliseks kaardistamiseks]].<ref name=Plescia1987/>
 
Arieli pind on Uraani kaaslaste hulgas kõige heledam, tema [[albeedo]] on 0,39.<ref name=JPLSSD/> Arieli tihedus viitab sellele, et kaaslane koosneb umbes 50% ulatuses jääst ning 50% ulatuses tihedamast koostisosast,<ref name="Hussmann2006" /> milleks võivad olla [[kivim]]id ja [[süsinik]]uühendid koos raskete [[orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühenditega]].<ref name=Smith1986/> Jää olemasolu on toetanud [[infrapunakiirgus]]e [[spektroskoopia|spektroskoopilised]] vaatlused, mille abil on märgatud kuu pinnal veest moodustunud kristalset jääd. Peale jää on kuu pinnalt leitud jälgi ka [[süsinikdioksiid]]ist, mille päritolu pole lõplikult selge.<ref name=Grundy2006/>