Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
===Ettevalmistused===
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933-38 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslate ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.<ref name="wrangell2303" />
 
Plaanitav massiivne sakslaste ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]]s kõne, milles rõhutas vajadust [[Ida-Euroopa]] rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele erinevatesse riikidesse laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada.<ref name="kivimäe58" /><ref name="bosse300" />
 
Sakslaste ümberasustamise aluseks olid Saksamaa ja Eesti vahel sõlmitud lepingud, millega määrati kindlaks ümberasumise kord ja varanduslikud küsimused. Seega olid Saksamaale väljarännanud elanikud lepingulised ümberasujad (saksa keeles ''Vertragsumsiedler''). Ümberasumine oli vabatahtlik, kuid suurt osa mängis lahkumisel Saksa riigi poolt läbiviidud ümberasumise propaganda.<ref name="delfi" />
 
===Ümberasustamine===
<ref name="tõlgendused">Olev Liivik. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/moningad-baltisakslaste-uemberasumise-tolgendused/ Mõningad baltisakslaste ümberasumise tõlgendused] Sirp, 6. november 2009.</ref>
<ref name="delfi">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-esimesed-umberasujad-viis-eestist-propaganda-teised-sojahirm?id=40617886 Ajaloolane: esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm] delfi.ee, 18. veebruar 2011.</ref>
<ref name="wrangell2299">Wrangell, lk 2299.</ref>
<ref name="wrangell2303">Wrangell, lk 2303.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
*Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch- deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984.
*Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, 2007, lk 38−51.
*[[Wilhelm Wrangell]]. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.
 
==Välislingid==
116

muudatust