Katusekivi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sättisin keelt ja lisasin loetelusse kiltkivi, mis minu teada on katustel rohkem kasutuses kui paekivi.
harjakivi oli topellt, muutsin ühe harja otsakiviks
4. rida:
'''Katusekivid''' on [[ehituskivi]]d, mida kasutatakse [[katus]]e detailidena. Neid valmistatakse traditsiooniliselt kohalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu (põletatud) [[savi]], [[kilt|kiltkivi]] ja [[paekivi]]. Nüüdisaegsed materjalid, nagu [[betoon]] ja [[plast]], on samuti kasutusel ning mõnda liiki savist katusekivid kaetakse veekindla glasuuriga.
 
Katusekivid kinnitatakse [[katusekarkass]]ile [[Nael|naelte]] abil. Need paigutatakse tavaliselt paralleelridadena, kusjuures iga rida katab osaliselt alumist rida, et vihmavesi ei satuks kivide vahele ja alumise rea kinnitusnaelad oleksid peidetud. On olemas katusekivid eriliste positsioonide jaoks, näiteks selliste kohtade jaoks, kus langevad kokku katuse erinevate kallete tasandid. Nende seas on katuseharjakivid, katuse[[harjakivi]]d, harja otsakivid ja neelukivid. Neid võib sättida ja suunata tsemendimördi abil või fikseerida mehaaniliselt.
 
Sarnaselt katuse katmisele võib katusekividega ilmastikukindluse saavutamiseks katta ka puitkarkassiga ehitise seinu. Sel juhul riputatakse need karkassile naelutatud lattidele, sealjuures kivid on spetsiaalselt vormitud katmaks nurkasid ja piitasid. Sagedasti on sellistel kattekividel kujundatud nähtav osa andmaks dekoratiivset efekti. Veel üheks vormiks on nn. [[matemaatiline kattekivi]], mis riputatakse lattidele, naelutatakse ja krohvitakse. Selline kivikatte vorm tekitab müürsepatöö imitatsiooni ning oli arendatud telliskivi välisilme andmiseks, kuid samas 18. sajandil kehtinud telliskivimaksu vältimiseks.<ref>RW Brunskill, ''Illustrated Handbook of Vernacular Architecture'' (1970:58-61)</ref>