Vikipeedia

Liitsõna: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
Liitsõna eesosa (täiendosa) jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks, nt ''kalliskivi'' > ''kalliskivist''. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt ''vaenelaps'' > ''vaeselapse''.
 
== Liitsõnade jagunemine ==▼
Liitsõnad jagunevad osade vastastikuse suhte alusel:
* Põimliitsõna on selline'''põimliitsõnad''', mille täiendsõna laiendab põhisõna, nt liitsõnas ''tööpäev'' laiendab [[sõna]] ''töö'' sõna ''päev'';
* Rindliitsõna on selline'''rindliitsõnad''', mille osad on omavahel [[Rinnastus|rinnastatud]], nt ''ööpäev''.
 
Enamik liitsõnu on põimliitsõnad.<ref name="4XbTv" />
 
Nii [[Sõnaliik|sõnaliigi]] kui ka muuttüübi määrab liitsõnal viimane moodustusosa, põhiosa.<ref name="966wp" /> Liitsõna põhiosa sõnaliigi alusel jagunevad liitsõnad:
=====* Liitverbid ====='''Liitverbid'''▼
Liitverbi põhisõnaks on verb, millele liidetakse [[käändsõna]] [[nimetav kääne|nimetavas käändes]], nt ''sügavpuhastama'', või [[määrsõna]], nt ''eesistuma''. Liitverbid erinevad [[Ühendverb|ühend]]- ja [[Väljendverb|väljendverbidest]] selle poolest, et liitverbi moodustajad vormistatakse samas järjestuses kokku verbi mis tahes vormi korral.<ref name="Gxsv5" />▼
=====* Liitnimisõnad ====='''Liitnimisõnad'''▼
<u>Põimliitnimisõnad</u> on liitsõnad, mille põhisõnaks on nimisõna, millele liidetakse a) omadussõna täis- või lühikujul, b) nimisõna nimetavas või omastavas käändes või lühikujul, c) verbitüvi või d) muutumatu sõna. Kui põhisõnaks on tegevust väljendav nimisõna või ''ja''-tegijanimi, siis toimib verbipärane moodustusmall.<ref name="aOSdY" />
 
<u>Rindliitnimisõnad</u> on liitnimisõnad, mille osad on a) erineva tähendusega, nt ''ööpäev'', või b) sama tähendusega, nt ''eluolu''.<ref name="HSjeF" />
▲== Liitsõnade jagunemine ==
=====* Liitomadussõnad ====='''Liitomadussõnad'''▼
Liitsõna põhiosa sõnaliigi alusel jagunevad liitsõnad:
'''<u>Põimliitomadussõnade</u> põhisõnaks on omadussõna, millele liidetakse a)''' nimisõna nimetavas (määra väljendavad liitsõnad) või omastavas käändes (suhteliitsõnad), nt ''tolmpeen'', ''tolmuvaba; b)'' omadussõna nimetavas käändes, nt ''tuhmkollane;'' c) muutumatu sõna, nt ''üliraske''.▼
 
<u>Rindliitomadussõnad</u> sisaldavad võrdväärseid liikmeid, st moodustajate vahel on rinnastusseos, nt ''magushapu''.<ref>http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/08.pdf</ref>
▲===== Liitverbid =====
=====* '''Liitmäärsõnad ====='''▼
Liitverbi põhisõnaks on verb, millele liidetakse [[käändsõna]] [[nimetav kääne|nimetavas käändes]], nt ''sügavpuhastama'', või [[määrsõna]], nt ''eesistuma''.
Liitmäärsõnad saadakse a) ees- või järelosa lisamisel, nt ''poolmuidu''; b) [[Fraas|fraasi]] määrsõnastumisel, nt ''aegamööda''; c) tüvekorduse teel, nt ''tipa-tapa''.<ref name="M5dEx" />
 
=====* Liitarvsõnad ====='''Liitarvsõnad'''▼
▲Liitverbid erinevad [[Ühendverb|ühend]]- ja [[Väljendverb|väljendverbidest]] selle poolest, et liitverbi moodustajad vormistatakse samas järjestuses kokku verbi mis tahes vormi korral.<ref name="Gxsv5" />
▲===== Liitnimisõnad =====
* Põimliitnimisõnad on liitsõnad, mille põhisõnaks on nimisõna, millele liidetakse
 
'''a)''' omadussõna täis- või lühikujul,
 
'''b)''' nimisõna nimetavas või omastavas käändes või lühikujul,
 
'''c)''' verbitüvi või
 
'''d)''' muutumatu sõna.
 
Kui põhisõnaks on tegevust väljendav nimisõna või ja-tegijanimi, siis toimib verbipärane moodustusmall;<ref name="aOSdY" />
 
* Rindliitnimisõnad on liitnimisõnad, mille osad on
 
'''a)''' erineva tähendusega, nt ''ööpäev'', või
 
'''b)''' sama tähendusega, nt ''eluolu''.<ref name="HSjeF" />
▲===== Liitomadussõnad =====
* Põimliitomadussõnade põhisõnaks on omadussõna, millele liidetakse
 
▲'''a)''' nimisõna nimetavas (määra väljendavad liitsõnad) või omastavas käändes (suhteliitsõnad), nt ''tolmpeen'', ''tolmuvaba'',
 
'''b)''' omadussõna nimetavas käändes, nt ''tuhmkollane'',
 
'''c)''' muutumatu sõna, nt ''üliraske''.
 
* Rindliitomadussõnad, nt ''kurttumm''.<ref name="Pxy9K" />
▲===== Liitmäärsõnad =====
* Ees- või järelosa lisamisel moodustatud liitmäärsõnad, nt ''poolmuidu'';
* [[Fraas|fraasi]] määrsõnastumise teel saadud liitmäärsõnad, nt ''aegamööda'';
* tüvekordusega määrsõnad, nt ''tipa-tapa''.<ref name="M5dEx" />
▲===== Liitarvsõnad =====
Liit[[arvsõna|arvsõnade]] põhisõnaks on arvsõna, nt ''poolsada''.<ref name="K9Ipe" />
 
60. rida ⟶ 33. rida:
 
'''Sidekriips pannakse:'''<ref name="W8F20" />
* kui üks sõnaosa on [[tsitaatsõna]], [[Täht (kiri)|täht]], täheühend või sõnaosa, nt ''nalja-show'':;
* kui liitomadussõna eesosa on nimi, nt ''Läänemere-äärne'';
* liitsõnade korduva osa asemele, nt ''õuna- ja marjaaed'';
74. rida ⟶ 47. rida:
== Liitsõnade lühendamine ==
* Lühendamisel märgitakse liitsõnade osade piir sidekriipsuga, nt ''rahv-vah – rahvusvaheline''.
*
* Sidekriipsu ei panda, kui tegemist on kas kogu liitsõna valiktähtlühendiga või järelosa valiktähtlühendiga (eesosa välja kirjutatud), nt ''lk – lehekülg'', ''sidejsk – sidejaoskond''.<ref name="yrUaL" />
 
== Vaata ka ==
87. rida ⟶ 60. rida:
 
[[Ühendverb]]
 
== Kasutatud allikad ==
 
* [https://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamat 2007.] ▼
* EKG I = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn. ▼
* Kerge, Krista 1990. Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. ENSV Teaduste Akadeemia▼
* Leemets, Tiina 2017. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_04.pdf Mida-neist-arvata-küsimus. Ahelliitsõnad.] Oma Keel 2, 28–37.▼
* Leemets, Tiina. [http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=283 Sidekriips liitsõna asemel.] EKI Keelenõuannete kogu. ▼
* Raadik, Maire 2016. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/09.pdf Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool.] Oma Keel 1, 70–78. ▼
* Rehemaa, Tuuli. [https://arvamus.postimees.ee/4288171/eki-keelekool-sidekriips-ehk-reegel-muutub-ajas EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas.] Postimees 27.10.2017.▼
* Rehemaa, Tuuli. [http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=349 Sidekriipsuga liitsõnad ja uus reegel: nimisõnad.] EKI Keelenõuannete kogu. ▼
* [http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf Sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine.] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17.03.2016 otsus. ▼
* [http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_Yhend-vxljendverbituletiste_kokku-lahkukijr-11.06-12.pdf Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11.06.2012 otsus.▼
 
== Viited ==
117. rida ⟶ 77. rida:
<ref name="yrUaL">https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=62&p=2&p1=9</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
 
▲* [https://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamat 2007.]
▲* EKG I = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.
* [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/08.pdf Mäearu, Sirje 2016. Mitmest omadussõnast koosnevate üksuste kirjutamine ja käänamine. Oma Keel 1, 62–69.] 
 
== Edasist lugemist ==
▲* Kerge, Krista 1990. Liitsõna. Mõisteid ja seoseid. ENSV Teaduste Akadeemia. Tallinn.
▲* Leemets, Tiina 2017. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_04.pdf Mida-neist-arvata-küsimus. Ahelliitsõnad.] Oma Keel 2, 28–37.
▲* Leemets, Tiina. [http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=283 Sidekriips liitsõna asemel.] EKI Keelenõuannete kogu.
▲* Raadik, Maire 2016. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/09.pdf Sekretär-juhiabi ja lasteaed-algkool.] Oma Keel 1, 70–78.
▲* Rehemaa, Tuuli. [https://arvamus.postimees.ee/4288171/eki-keelekool-sidekriips-ehk-reegel-muutub-ajas EKI keelekool: sidekriips ehk reegel muutub ajas.] Postimees 27.10.2017.
▲* Rehemaa, Tuuli. [http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=349 Sidekriipsuga liitsõnad ja uus reegel: nimisõnad.] EKI Keelenõuannete kogu.
▲* [http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_rindliitsonad_17.03.2016.pdf Sidekriipsuga rindliitsõnade käänamine.] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 17.03.2016 otsus.
▲* [http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_Yhend-vxljendverbituletiste_kokku-lahkukijr-11.06-12.pdf Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest.] Emakeele Seltsi keeletoimkonna 11.06.2012 otsus.
 
[[Kategooria:Keeleteadus]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Liitsõna"