Käsiõng: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
* Lihtõng – on oma skeemilt väga lihtne: ritv, õngenöör, ujuk, tina, [[konks]], sööt. Lihtõnge eelis teiste õngetüüpide ees on see, et sellega on hõlbus heita õngesööta täpselt lähedal asuvasse püügikohta visatud peibutussööda juurde ja seda seal ka hoida. Samuti on heite sooritamine lihtne ja kiire. Samas ei võimalda lihtõng kaugemalt püügiks väga pikki heiteid. Ritv võib olla väga erineva pikkusega, tavaõngitsejatel enamjaolt 6-7 meetri pikkune [[klaaskiud]]- või komposiitritv. <ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+, lk 122.</ref>.
* Stekker-õng – selle ritv koosneb kahest osast: peenema osa 3-4 jätku on ühendatud teleskoopiliselt, jämedama osa 6-10 jätku kinnituvad üksteise otsa stekkerühendustega. Peenem osa ei ole siiski tavaline lihtõngeritv, vaid selle sisse on paigutatud kummiamortisaator, mille ülesandeks on summutada suuremate kalade sööste, sest stekker-ritv tervikuna on sedavõrd jäik, et ei suuda järsemaid tõmbeid summutada. Stekker-ridvad on väga pikad, kuni 20 meetrit, kuid kasutatakse lühikest õngenööri, see on vaid nii pikk, kui suur on püügipaiga sügavus, pluss 50-60 cm. <ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+, lk 136.</ref>
=== Mereõng ===
| |||