Lihtkäsiõng õiguslikus tähenduses on kalapüügivahend, millega Eestis tohib avalikust veekogust püüda püügiks lubatud liiki ja mõõdus kalu püügikeeluta ajal [[igaüheõigus]]e alusel tasuta, ja see koosneb ridvast, kuni ridva 1,5 ridva-kordsest pikkusest [[õngenöör]]ist, selle otsas olevast üheharulisest konksust ning võib olla varustatud raskuse ja ujukiga<ref name="eeskiri">https://www.riigiteataja.ee/akt/128122016010</ref>. Kui lihtkäsiõngega püütakse igaüheõiguse alusel, tohib korraga kasutada vaid üht lihtkäsiõnge ning sellega kasutada vaid looduslikku sööta (nt. vihmaussid, vaglad, tõugud, putukad)<ref name="eeskiri" /><ref>Koržets, Vladislav. Õngitsemine+, lk 28.</ref>. Lihtkäsiõnge ridval ei ole rõngaid, noogutit, hasplit ega rulli, kas või ühe elemendi neist lisamine muudab õnge käsiõngeks, mis kuulub juba harrastuspüügivahendite hulka ning mille kasutamine eeldab vastava püügiõiguse olemasolu, mis on üldjuhul tasuline. Harrastuspüügiõiguse olemasolul võib korraga püüda kuni kolme lihtkäsiõngega, samuti võib siis kasutada ka tehissööta või toidupalakesi (saiatükke, nätsutist, herneid, tatart jne)<ref name="eeskiri" />
Osad kalamehed peavad lihtkäsiõngedeks ka kalapüügieeskirjade lihtkäsiõnge mõistele mõne parameetri (nt õngenööri suurem pikkus, suurem konksuharude arv või amortisaatori olemasolu) põhjal mitte vastavaid ilma rullita käsiõngi. Seega igameheõiguse kasutamisel tuleb juhinduda kalapüügieeskirja nõuetest, mitte lihtsalt sellest, kuidas keegi mõnd õngetüüpi nimetab.
