Kivi-Vigala mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Vigala vasallilinnus]].}}
'''Kivi-Vigala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Stein-Fickel'')
==Ajalugu==
===Varasem ajalugu===
Kõige varasem teade [[Uexküll]]ide poolt rajatud mõisast on [[13. sajand|XIII sajandi]]i 2. poolest. Esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad [[1420]]. aastast, mil ühtlasi mainitakse vesiveskit. [[Vigala vasallilinnus]]t nimetatakse allikais mõnevõrra hiljem; see hävis [[1581]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ja [[1645]]. aastal olid alles vaid varemed. Vigala kujunes Läänemaa [[Uexküll]]ide [[vasall]]isuguvõsa keskseimaks mõisaks, mille kõrgaeg langes XVI ja XVII sajandisse. XVIII sajandil viidi Uexküllide peamõis [[Vana-Vigala]]sse ja Kivi-Vigala mõisast sai Vigala kirikumõis. Lõplikult jäi mõis kiratsema pärast häärberi põlengut [[1786]]. aastal.
===Tänapäev===
Tänapäeval on vanas mõisasüdames [[Enge jõgi|Enge jõe]] vasakul kaldal [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] hooldekodu ja perearstikeskus.▼
==Mõisa suurus==
[[1568]]. aastal oli mõisa suurus 80 [[adramaa]]d. Kaugeimad alad olid [[Loodna]] piirkonnas. [[1774]]. aastal oli mõisamaad 35,75 adramaad.
==Mõisa nimest==
▲Tänapäeval on vanas mõisasüdames [[Enge jõgi|Enge jõe]] vasakul kaldal [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] hooldekodu ja perearstikeskus.
Mõisa tunti varem Vigala (''Fickel'') nime all. Pärast mõisa jagunemist tuli käibele nimi Suur-Vigala (''Groß Fickel''). XVIII sajandil hakati mõisa kunagise kivilinnuse järgi kutsuma Kivi-Vigalaks (''Stein Fickel'').
==Mõisaansambel==
Vana puidust häärber põles [[1786]]. aastal. Seejärel ehitati kirikumõisa südamesse tagasihoidlik ühekorruseline palkmaja, mida on hiljem ümber ehitatud. Viimane suurem ümberehitustöö toimus 1990. aastate lõpus.
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
==
*
{{Vigala kihelkond}}
|