Kivi-Vigala mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Vigala vasallilinnus]].}}
'''Kivi-Vigala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Stein-Fickel'') onoli endine[[rüütlimõis]] mõis[[Läänemaa]]l [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval asub mõisasüda [[NaravereRapla maakond|Rapla maakonnas]] külas [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnasNaravere]] külas.
 
==Ajalugu==
Mõisa rajamise aeg pole täpselt teada, kõige varasem teade [[Uexküll]]ide poolt rajatud mõisast on [[13. sajand]]i teiselt poolelt. Kindlalt oli mõis olemas [[1420]]. aastal, mil on mainitud ka vesiveskit. Veidi hiljem on kindlad teated ka [[Vigala vasallilinnus]]e kohta. Vigala linnus oli mõisa süda ning kujunes Lääne-Eesti [[Uexküll]]ide vasallisuguvõsa keskseimaks mõisaks. Linnus hävis 1581. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. Aastal [[1645]] mainitakse mõisa juures linnusevaremeid.
===Varasem ajalugu===
Kõige varasem teade [[Uexküll]]ide poolt rajatud mõisast on [[13. sajand|XIII sajandi]]i 2. poolest. Esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad [[1420]]. aastast, mil ühtlasi mainitakse vesiveskit. [[Vigala vasallilinnus]]t nimetatakse allikais mõnevõrra hiljem; see hävis [[1581]]. aastal [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ja [[1645]]. aastal olid alles vaid varemed. Vigala kujunes Läänemaa [[Uexküll]]ide [[vasall]]isuguvõsa keskseimaks mõisaks, mille kõrgaeg langes XVI ja XVII sajandisse. XVIII sajandil viidi Uexküllide peamõis [[Vana-Vigala]]sse ja Kivi-Vigala mõisast sai Vigala kirikumõis. Lõplikult jäi mõis kiratsema pärast häärberi põlengut [[1786]]. aastal.
 
===Tänapäev===
Mõisa tippaeg oli 16. ja 17. sajandil. [[1568]]. aastal oli mõisamaad 80 [[adramaa]]d. Kaugeimad alad olid [[Loodna]] piirkonnas. 18. sajandini nimetati mõisat lihtsalt Vigalaks (''Fickel''), levis ka nimi Suur-Vigala (''Gross Fickel'')
Tänapäeval on vanas mõisasüdames [[Enge jõgi|Enge jõe]] vasakul kaldal [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] hooldekodu ja perearstikeskus.
 
==Mõisa suurus==
18. sajandil viidi piirkonna Uexküllide peamõis [[Vana-Vigala]]sse, vana mõisat hakati kunagise kivilinnuse järgi kutsuma Kivi-Vigalaks (''Stein Fickel''). Kivi-Vigala mõisast sai Vigala kirikumõis. Veel [[1774]]. aastal oli mõisamaad 35,75 adramaad, hiljem valdused vähenesid veelgi. Lõplikult jäi mõis kiratsema [[1786]]. aastal pärast vana puidust häärberi põlengut. Seejärel ehitati kirikumõisa südamesse tagasihoidlik ühekorruseline palkmaja, mida on hiljem ümber ehitatud. Viimane suurem ümberehitustöö toimus 1990. aastate lõpus.
[[1568]]. aastal oli mõisa suurus 80 [[adramaa]]d. Kaugeimad alad olid [[Loodna]] piirkonnas. [[1774]]. aastal oli mõisamaad 35,75 adramaad.
 
==Mõisa nimest==
Tänapäeval on vanas mõisasüdames [[Enge jõgi|Enge jõe]] vasakul kaldal [[Märjamaa vald|Märjamaa valla]] hooldekodu ja perearstikeskus.
Mõisa tunti varem Vigala (''Fickel'') nime all. Pärast mõisa jagunemist tuli käibele nimi Suur-Vigala (''Groß Fickel''). XVIII sajandil hakati mõisa kunagise kivilinnuse järgi kutsuma Kivi-Vigalaks (''Stein Fickel'').
 
==Mõisaansambel==
Vana puidust häärber põles [[1786]]. aastal. Seejärel ehitati kirikumõisa südamesse tagasihoidlik ühekorruseline palkmaja, mida on hiljem ümber ehitatud. Viimane suurem ümberehitustöö toimus 1990. aastate lõpus.
 
==Vaata ka==
*[[Eesti mõisate loend]]
 
==VälislingidVälislink==
*[[Eesti Ajalooarhiiv]]i kinnistute register: [http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16737 Kivi-Vigala mõis] (VigalaRahvusarhiivi khk)]Kinnistute registris
 
{{Vigala kihelkond}}