Vigala kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
Hilisemad Vigala, [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]] ja [[Kullamaa kihelkond]] moodustasid XIII sajandi alguseni ühtse [[Läänemaa]] koosseisu kuulunud [[muinaskihelkond|muinaskihelkonna]], mille nimi pole praegu teada; ainult [[Avaste]] piirkond oli tollal ilmselt [[Soontagana]] kihelkonna osa. [[Kirikukihelkond]] rajati Vigalas tõenäoliselt [[1230]].−[[1240]]. aastatel. [[Vigala Maarja kirik|Kiriku]] kohta on teateid [[1339]]. aastast.
Juba XIII sajandil [[lään]]istati piirkond [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] võimsale [[Uexküll]]ide [[vasall]]isuguvõsale, kes rajasid siia [[Vigala vasallilinnus|Vigala]] ja [[Velise vasallilinnus|Velise]] linnuse. Nende valduste keskuseks kujunes alates
Aastatel 1884–1886 pöördus kokku umbes 500 kihelkonna elanikku [[Õigeusk|õigeusku]], eriti [[Velise]] piirkonnas. Aastatel 1888–1889 ehitati õigeusklike tarbeks [[Velise õigeusu kirik]].
| |||