Redaktsioon: 26. detsember 2017, kell 17:00 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust →‎Teaduslikust pärandist Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. detsember 2017, kell 11:41 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust →‎Teaduslikust pärandist Uuem muudatus →
9. rida: ==Teaduslikust pärandist== Gödel oli loogik ja [[Teadusfilosoofia\|teadusfilosoof]] ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda <ref>John W. Dawson, jr. 1996. ''Logical Dilemmas: The Life and Work of Kurt Gödel''. AK Peters, Ltd., 1996. ISBN 978-1568810256</ref>. Aastal 1930 esitas Gödel matemaatilisel kongressil Königsbergis oma kaks kuulsaks saanud mittetäielikkuse teoreemi. Aasta hiljem avaldas ta artikli "Über formal unentscheidbare Sätze der ''Principia Mathematica'' und verwandter Systeme I" (nagu pealkirjast selgub, on see suunatud mitte Leibnizi, vaid [[Bertrand Russell\|Russelli]] vastu). Gödel tõestas, et formaalne süsteem ei saa olla korraga sidus (konsistentne) ja täielik: kui süsteem (sh keel) on täielik, siis see pole sidus, kui süsteem on sidus, pole see täielik.<ref>Lotman, Mihhail. ''Inimene, kes purustas inimkonna unistuse ja tõestas Jumala olemasolu''. 24.12.2017. https://kultuur.err.ee/650626/mihhail-lotmani-joulujutt-inimene-kes-purustas-inimkonna-unistuse-ja-toestas-jumala-olemasolu</ref> Laiemat huvi tekitasid tema 1931. aastal avaldatud [[mittetäielikkuse teoreemid]] <ref>Kurt Gödel, 1931. Über formal unentscheidbare Sätze der Principa Mathematica und verwandter Systeme. ''Monatshefte für Mathematik und Physik'' 38, 173-198. </ref>. Ühes neist väidetakse, et igas formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse [[Matemaatiline loogika\|matemaatilise loogika]] arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?).

Kurt Gödel: erinevus redaktsioonide vahel